Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri nendib oma sotsiaalmeediakommentaaris, et hetkel Eestis toimuv on juba pikka aega kestev totalitaarne võimuhaaramine nn liberaalsete jõudude poolt.
“Enne viimaseid riigikogu valimisi – siis, kui EKRE reiting lähenes 30 protsendile – kõlas konservatiivide leeris aeg-ajalt mõttekäik, et küllap valitsev võim leiab mingi ettekäände, et valimised ära jätta, edasi lükata vms (nt sõjale viidates) ning viib läbi riigipöörde, et hoida konservatiivid võimust eemal.
Täna võib tõdeda, et riigipööre viidigi süvariigi abil läbi, kuid mitte sõjaseisukorda välja kuulutades ja valimisi ära jättes, mis oleks ühiskonna tagajalgadele ajanud, vaid varjatult elektroonilisse hääletamisse sekkudes, kujundades valimistulemused selliselt, et järgmise nelja aasta jooksul oleksid võimul üksnes globalistidele meelepärast jõud, kes teavad, mida teha.
Riigipööre kavandati ja viidi läbi “liitlaste” abiga, kelle jaoks on oluline, et Venemaaga piirnevas väikeriigis ei tuleks võimule isepäised “populistid”, vaid valitsuse moodustaksid lojaalsed ja kontrollitavad jõud.
Lähikuudel ja lähiaastatel toimub selle riigipöörde kindlustamine. Eesti “väärtused” sünkroniseeritakse Lääne “väärtustega”. Vaenukõneseadusega seatakse sisse tsensuur ja meelsuskontroll – tegelikult näeme juba praegu, kuidas politsei ja prokuratuur põhiseadusega tagatud veendumus- ja väljendusvabadust rikuvad. E-hääletamise süsteemi lainedatakse ka mobiiliga hääletamisele, et valimiste läbipaistvus ja kontrollitavus hägustuks veelgi. Selle kaudu tagatakse alati sobivad valimistulemused.
Muidugi ei ole võimul, mis kodanikke nii ulatuslikul määral tüssab ja nendega manipuleerub, vähimatki demokraatlikku ja õiguslikku legitiimsust. Tegemist on rünnakuga põhiseadusliku korra vastu. Kuid paradoksaalselt õiendatakse arved hoopis nendega, kes tõusevad põhiseadusliku korra kaitsele ja püüavad põhiseadust uuesti kehtima panna. Neile esitatakse süüdistused, nende üle mõistetakse “Eesti Vabariigi nimel” kohut, kui keegi peaks midagi tõsisemat üritama. Riiklikud struktuurid on pühendunud nende kahjustamisele infooperatsioonide abil.
Riigipööre, s.t võimuhaaramine ei toimunud alles 5. märtsil 2023, mil see lõplikult vormistati. See on toimunud juba pikema perioodi vältel. 2021. aasta jaanuaris leidis aset “kaporatuuri” võimupööre, mille käigus võeti maha Jüri Ratase valitsus ning EKRE kukkus opositsiooni. Keskerakonnal lasti armulikult uues valitsuses jätkata.
Kokkuvõttes – meie peamisteks vaenlasteks on need, kes on kaaperdanud meie riigis võimu, kes esinevad selle riigi nimel ja kes kindlustavad oma võimu, pettes inimesi ja lammutades põhiseaduslikku korda.
Asi on seega palju-palju tõsisem kui ühe ebameeldiva seltskonna ebakompetentne võimutsemine, valetamine ja maksutõusudega laamendamine. Küsimus on, kuidas põhiseadusvastast võimukaaperdamist tõrjuda. Või läheb nii, nagu 1940. aastal, mil riigi- ja võimupööre viidi küll läbi välisriigi sõjalise jõu abil, ent millega läks siiski kaasa suur osa ühiskonnast ja alles 50 aastat hiljem avanes võimalus taastada iseseisev Eesti riik.”
Lisatud veel üks Veiko Vihuri samateemaline postitus.
“Eesti rahva enamus laseb autoritaarsel korral taas kord sündida, selles pole mul vähimatki kahtlust. Massid on alati manipuleeritavad, näeme seda viimastel aastatel üha enam ja enam.
Andres Põder: “Nüüd, mil eelnõu on jõudnud riigikokku, imestan, kui rahulikult ühiskond sellise sõnavabadust ja demokraatiat selgelt piirava sammu vastu võtab. Aga ega ju ka 1934. aastast alanud “vaikiv ajastu” ühiskonna enamusele kuigivõrd korda ei läinud. … Mõeldes tagasi Nõukogude ajale, mäletan, et ega rahva keskel kuigi sageli erilist pahameelt demokraatia ja sõnavabaduse puudumise üle ei kohanud. Defitsiitsete kaupade pärast küll. Dissidentide kohta öeldi vahel, et mis nad ässitavad ja eksitavad inimesi. Partei ja valitsus aga kinnitasid, et sõnavabadus Nõukogudemaal on täielik, piirangud on vajalikud ainult rahva turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks. Selliseid selgitusi kuuleb ju praegugi.””