Viimase paari aasta jooksul on olukord kasutatud autode turul olnud probleemne, kuna ostuahelat segab pooljuhtide nappus. Kuigi paljud autotootjad uskusid, et enam hullemaks minna ei saa, loodeti 2022. aastal sõidukitarnete naasmist kriisieelsele tasemele.
Need plaanid paiskas segi Venemaa sissetung naaberriiki Ukrainasse. See viis autotootmise veelgi suuremasse ja keerulisemasse kriisi. Autoekspert ja autoandmetega tegeleva ettevõtte carVertical kommunikatsioonijuht Matas Buzelis (pildil) annab olukorrast ülevaate.
Katkenud tarneahelad
Autotööstuse ekspert Buzelis märgib, et kuigi Venemaa uute autode turg ei ole maailma suurim, on sellel autotööstuse tarneahelas oluline roll.
Venemaa ekspordib autotööstusele väärtuslikke komponente. Näiteks Saksamaa ostab Venemaalt titaani, rauda ja pallaadiumi. Venemaa, kus 2021. aastal toodeti 108 miljonit tonni rauamaaki, on ka maailma suuruselt viies rauamaagi tootja ja varustab Euroopa terasetootjaid, kes seisavad praegu silmitsi kõrgema hinna ja võimalike raskustega metalli hankimisel mujalt.
Venemaa sissetung mõjutab ka Ukraina autotööstust. Näiteks Saksa autotootjad BMW ja Volkswagen kasutavad suurt Ukraina kaablikomplektide tarnijat. Ukraina on ka maailma suuruselt kolmas nikli ja alumiiniumi tootja. Neid väärtuslikke ressursse kasutatakse akude ja hübriidauto komponentide tootmiseks.
Ukraina toodab peaaegu 70% maailma neoonist, mida vajatakse juba niigi defitsiitsete mikrokiipide tootmiseks.
Head kasutatud autot on üha raskem saada
Kasutatud sõiduki ostmine oli keeruline ja kulukas juba 2021. aastal ning tundub, et 2022. aastal muutub see veelgi keerukamaks. Samal ajal kui kasutatud autode turg kasvab, seisavad kasutatud autode edasimüüjad silmitsi sõidukinappusega.
Praeguse olukorra üks peamisi põhjuseid on kriis uute autode turul. Tootjad on hakanud piirama sõidukite tootmist, et hoida see madalamal, kuid stabiilsemal tasemel. See muutus uute sõidukite tootmises aeglustab aga autode liikumist kasutatud autode turule. Seetõttu lükkavad autoomanikud oma sõiduki müüki edasi või ei müü seda üldse.
„Need, kes on kasutatud auto ostmisest huvitatud, peavad nüüd valima turul kõige piiratumate ja samas kõige kallimate pakkumiste vahel. Piiratud pakkumine ei tähenda siiski, et ostjad peaksid loobuma pettuse eest kaitsvatest toimingutest. Vastupidi, ostjad peaksid kontrollima iga kasutatud sõiduki ajalugu, sest valik on väga piiratud,” ütleb Buzelis.
Nagu ütleb carVerticali kommunikatsioonijuht, ostavad kasutatud autode edasimüüjad kõike, mida saavad ja on hakanud pöörama vähem tähelepanu autode seisukorrale. Risk saada endale halvas seisukorras kasutatud auto on täna palju suurem kui näiteks aasta või kaks tagasi.
Kasutatud auto hind on prognoosimatu
2021. aastal jõudsid kasutatud autode hinnad kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Kuigi hinnad stabiliseerusid ja hakkasid aasta lõpus isegi langema, on Venemaa sissetung Ukrainasse loonud Ida-Euroopa kasutatud sõidukite turul enneolematu olukorra.
Juba aastaid on Ukraina kasutatud autode ostjad sõitnud autode järgi Poolasse, Leetu, Slovakkiasse ja Ungarisse. Kuigi nende riikide siseturul oli uuemate autode järele suurem nõudlus, ostsid ukrainlased palju üle kümne aasta vanuseid autosid, eriti neid, mis olid kütusesäästliku, kuid „räpase” diiselmootoriga.
Sellepärast mõjutab kasutatud sõidukite turgu ka senise kliendivoo vähenemine Ukraina naaberriikides. Vanemate autode hind tõenäoliselt langeb, sest edasimüüjad püüavad oma kahjusid minimeerides uue olukorraga kohaneda.
Kütusehinna mõju
Kütuse hind on paljudes Euroopa riikides ületanud kriitilise 2 euro piiri liitri kohta ja tekitanud vajaduse igapäevaseid harjumusi muuta.
„Kütusehinna tõus paneb osa autojuhte kasutama töölkäimiseks muid võimalusi. Autokasutaja aastane läbisõit hakkab vähenema, sest auto asemel valitakse nüüd sagedamini ühistransporditeenus või muu alternatiivne sõiduvahend. Vähem läbitud kilomeetreid tähendab vähem liiklusõnnetusi, mis toob kaasa jooksvate kulude kokkuhoiu,” selgitab carVerticali ekspert.
See vähendab sõidukite arvu teedel, kuid suurem kütuse hind suurendab omakorda huvi kütusesäästlike sõidukite vastu.
See tähendab, et diiselmootoriga sõidukid võivad pakkuda huvi tänu ületamatult säästlikule kütusekulule kiirteel. See suundumus piirdub siiski riikidega, kus ei maksustata suurema CO2 heitega sõidukeid.
Kütusehinna tõus julgustab inimesi investeerima kasutatud elektrisõidukitesse. Vaatamata energiahinna tõusule jääb elektriauto kogukulu endiselt väiksemaks ja see võib muutuda veelgi väiksemaks, kui kasutada laadimiseks päikeseenergiat. Päikeseenergiaga laadimine säästab hinnanguliselt 600‒800 eurot aastas.
Allikas: carVertical