Venemaa Kurtšatovi Instituudis uuritakse ahvide peal “regulatiivset eluea pikendamise süsteemi” ja koostöös Petrovskõi Uurimiskeskusega pikaealiste primaatide vere iseärasusi.
Venemaa Kurtšatovi Instituudi president Mihhail Kovaltšuk esines 9.–10. novembrini Moskvas toimunud Kurtšatovi geenifoorumil ja kirjeldas inimeste eluea pikendamise nimel toimuvat teadustegevust. Kurtšatovi instituudis kasvatatakse 22 liiki primaate, keda on kokku rohkem kui 7000 isendit. Uuritakse vanemaid isendeid, kes on 18 kuni 30 aasta vanused. Erilist tähelepanu pööratakse pikaajalisusega silma torkavale grupile primaatidele, kelle keha biokeemilisi, koetislikke, veresoonkonda ja ajusid uuritakse lähemalt, vahendab Meduza.
Kovaltšuk on teadaolevalt 74-aastase Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedane sõber.
Lisaks inimeste “eluea pikendamise regulatiivse süsteemi” uuringutele teeb Kurtšatovi Instituut vananemise mehhanismide uuringutes koostööd Venemaa Petrovskõi Kirurgia Uurimiskeskusega, milleks koostatakse pika elueaga primaatide verepanka.
Putin on varem rääkinud võimalustest pikendada biotehnoloogia ja organite siirdamise abil inimeste eluiga 150-aastani. Venemaa riigieelarves on aastateks 2027–2029 nähtud “uute tervise säilitamise tehnoloogiate” tarbeks ette ligi 18 miljardit rubla (ca kaks miljardit eurot). Kokku on riik väidetavalt vananemise uuringuteks eraldanud üle 23 miljardi euro väärtuses rublasid.
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ahviuuringud on maailmas legendaarsed tänu salajastele biorelvade, ravimite ja hübriidi-kimääriuuringutele. Suhhumis 1920-ndatel asutatud instituudi ja selle Sotši järglase – mis täna on osa Kurtšatovi Instituudist – teadusuuringutes on teadaolevalt saavutatud märkimisväärset edu biorelvade ning vaktsiinide vallas ja seal tehtud teadus on aidanud kaasa ilmaruumi hõlvamisele. Salajane biorelva ja/või ravimiuuringute programm kestis Sotšis väidetavalt 1992. aastani ja tõenäoliselt tegeletakse millegi sarnasega tänaseni.
Venemaa teadlased on pikaealisuse teadusuuringuid rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldanud väga pisikesel hulgal.
Uued Uudised