Kui ühes riigis puhkevad majanduslike põhjustel massirahutused ja valitsus ei suuda olukorda oma relvajõududega kontrollida, siis on see ikkagi riigi siseasi ja võõrvägede saatmine konkreetsesse riiki “rahuvalvajate” sildi all on igal juhul agressioon.
Venemaa juhitud Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsioon (KJLO) teatas neljapäeval, et saatis Kasahstani abipalve järel sinna esimesed väeüksused, et aidata rahutusi maha suruda. Venemaa saadab sinna dessantvõitlejad, edastas neljapäeval KJLO sekretariaat.
“Kasahstani Vabariiki saadeti piiratud ajaks olukorra stabiliseerimiseks ja normaliseerimiseks Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni rahuvalvejõud,” teatas KJLO sekretariaat avalduses, mida levitas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Kasahstanis on mitu päeva kestnud rahutused, mille käivitas energiahindade tõus.
KJLO-sse kuuluvad Valgevene, Venemaa, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Armeenia. Kasahstani president Kassõm-Džomart Tokajev on öelnud, et meeleavaldusi juhivad terroristid, kes on saanud väljaõppe välismaal. KJLO teatas, et esimesed sõdurid on kohale jõudnud, et olukorda “stabiliseerida ja normaliseerida”, kuid operatsioonis osalevate sõjaväelaste arvu ei täpsustatud.
Teatavasti algasid meeleavaldused gaasihinna tõstmisest ja paisusid rahutusteks ning vägivallaks. Piiratud demokraatiaga Kesk-Aasia riike, kus valitsevad Nursultan Nazarbajevi moodi “eluaegsed” presidendid, ei saa rahuvalvega toetada, sest see on autokraatsete režiimide elushoidmine.
Venemaa juhitud “rahuvalve” on eriti ohtlik seetõttu, et osa praeguseid Kasahstani oblasteid kuulus 1956. aastani Venemaa koosseisu, tollane Nõukogude liider Nikita Hruštšov andis need Kasahhi NSV-le, et nn uudismaa oleks ühe liiduvabariigi all. Nõukogude liidu lagunemist tollal ei eeldatud, seetõttu kingiti ka Krimm 1954. aastal Ukrainale ning iseseisva Kasahstani liidrid on pikki aegu kartnud, et Moskva võib ka neilt “kingituse” tagasi küsida.