Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige Aat Purje ütles esmaspäevasel piketil Toompea lossi ees, et praeguse valitsuse kõige võimsam tööriist on rahva hirmu all hoidmine.
Aat Purje: “Me oleme täna siin Toompeal, samal ajal, kui meie selja taga istuvad saadikud, kes peavad õige pea otsustama, kas Michali valitsus jätkab või lahkub. Ja ma tahan, et nad meid kuuleksid!
Aga ma ei taha täna rääkida inflatsioonist, maksudest ja riigivõlast. Sellest te teate niigi, te tunnete seda oma rahakotis iga päev. Ma tahan rääkida millestki sügavamast. Ma tahan rääkida sellest, kuidas see valitsus rahvaga kõneleb. Ma tahan rääkida toonist. Justnimelt – kui Jürgen Ligi ütleb, et talle ei meeldi rahva toon, siis mulle ei meeldi toon, millega nemad valitsevad.
Kas te teate, mis on selle valitsuse kõige võimsam tööriist? Ei, see ei ole maksuamet. See on hirm!
Sellel on nimigi: fobokraatia. Hirmuvõim. Võim, mis hoiab end püsti mitte sellega, et ta midagi head ära teeb, vaid sellega, et ta hoiab rahvast hirmul.
Kuulake, kuidas see käib. Sõda tuleb niikuinii – seepärast ei tohi te küsida, kuhu teie raha läheb. Sõda tuleb – seepärast peate maksutõusud vaikides alla neelama. Sõda tuleb – seepärast on iga kriitiline sõna riigireetmine.
Kallid sõbrad, me oleme eestlased. Me teame väga hästi, mida tähendab oma kodumaa kaitsmine punaste lurjuste eest. Me teame väga hästi, mida tähendab vaba ja kaitstud riik meie pisikesele rahvale. Me ei vaja selleks Reformierakonna õpetust! Kuid kui riik nõuab meilt aina rohkem, siis peab tal olema ka midagi ette näidata.
Me panustame ja panustame. Ja mis me saame? Me saame Eesti kõigi aegade suurima korruptsiooniskandaali selle sama ausõna peale võetud riigikaitse rahaga! Raha, mis pidi tegema Eesti kaitstumaks, varastati vahelt ära. Kaitseminister lahkus, aga valetamine ja dokumentide varjamine jätkub.
Ja siis tullakse jälle meie juurde ja öeldakse: kartke! Kartke sõda! Aga kartke ka seda, kui te küsite!
Just see ongi hirmukorruptsioon!
Hirmu toodetakse teadlikult. Hirmu toodetakse süsteemselt. Ja hirmu toodetakse omakasupüüdlikult. Neil, kes selle pealt teenivad, on iga kriis tulus. Iga uus hirm on uus õigustus, et meilt veel natuke võtta.
Vaadake kliimaagendat! Iga tuuleiil, iga vihmasadu, iga soe nädal annab tänapäeval õiguse nõuda meilt rohkem makse, rohkem tuulikuid ja rohkem keelde, kuidas me peame elama. Kliimast on tehtud tööstus. Ja kui asi päriselt tõsiseks läheb, siis mis lahendus leitakse? Tuumaenergia ja põlevkivi! Ehk täpselt see, mida EKRE on aastaid rääkinud. Kui lahendus on lõpuks ikkagi pragmaatiline, siis miks me peame vahepeal maksma ideoloogia eest?
Ja viimaks see kõige ülbem osa: soov meid ümber kasvatada. Suruda ühiskonnale peale väärtusi, mis rahva hulgas ei resoneeru, ja kui rahvas ei taha, siis hakata neid jõuga rakendama. See on ideoloogiline ümberkasvatamine!
Ja mida see kõik on teinud meie rahvaga? Kuue aasta jooksul Euroopa kõrgeim inflatsioon. Sügavaim majanduslangus. Enneolematud maksutõusud. Ja nende kiuste enneolematu võlakasv! Sündimus on kukkunud katastroofiliselt, sest poliitikat on tehtud perede vastu, mitte nende heaks. Riik on kaotanud kontrolli immigratsiooni üle. Koolides jooksevad infosüsteemid kokku, sajad õpilased on koolikohata ja õpetajad ning päästjad pidevalt streigi äärel!
See ei ole ju vaba ühiskond, kus inimesed ei julge küsida, ei julge kritiseerida ja ei julge tulevikku vaadata. Vaba ühiskond ei ole see, kus riik ütleb, mida te peate kartma. Vaba ühiskond on see, kus inimene ei pea kartma oma riiki!
Siin on see, mida me täna tahame. Me tahame peatada uued maksutõusud. Me tahame peatada rahva raha raiskamise. Me tahame avada tee uuele jõulurahuvalitsusele. Ja kui see ei õnnestu, siis lasta rahval ise otsustada, erakorralistel valimistel!
Meil on pädevad inimesed, kellel on oskus ja kogemus. Me teame, kuidas elektri- ja kütusehinnad alla tuua. Me teame, kuidas riigieelarve tasakaalu poole liikuma panna, kärpides sealt, kus raha läheb korruptsiooni ja rohepöörde lõputusse auku. Ja me teame, kuidas Eesti pered kasvama panna.
Aga see tee peab algama täna siit. Sest rahvasaadikud on seal sees oma hääletusnuppude taga ning nad peavad otsustama. Mõned veel kõhklevad. Las nad kuulevad meid! Laskem kuulda, et Eesti rahvas on kohal!
Ma palun teil kõigil, ka siis, kui homme on raske päev, võtta iga päev hetk ja vaadata tulevikku julgelt. Ilma hirmuta! Sest hirmust vaba rahvas on rahvas, keda ei saa juhtida pimedas. See on rahvas, kes valib ise oma tee.”