Pariisi Jumalaema kiriku taasavamise tseremoonial kõnnib Ukraina president Zelenskõi Eesti presidendipaarist lugupidamatult mööda, emmates seal kõrval suuremate riikide päid ning jättes juba suu tervituseks avanud ja kätt ulatama asunud Alar Karise piinlikku olukorda.
See esmapilgul tähtsusetu moment, kõneleb tegelikult nii mõndagi. Selline ongi meie, kes me oleme Ukrainale kolme aasta jooksul oma rahva arvelt kõik hinge tagant ära andnud, kaal Ukraina liidri silmis.
Meie siin arvame, et kõik keerleb ümber Eesti, et meie panus on sealses sõjas olulise tähtsusega, aga tegelikkuses oleme üsna tühi koht.
Selline žest annab ka ilmekalt aimu sellestki, kui palju maailma vägevad hoolivad väikesest ja klähvivast Eestist siis, kui meie ohtu peaksime sattuma.