EKRE esimees Martin Helme ütles esmaspäeval arupärimist Kristen Michalile tutvustades, kuidas Reformierakond on pannud käima propaganda, justkui elu läheb paremaks, kuid tegelikult on pilt muidugi masendav ja järjest koledamaks läheb ning mingit plaani neil ei ole.
Martin Helme: “Nüüd on üle viie aasta järjest olnud Reformierakond võimul – Reformierakonna peaminister, Reformierakonna rahandusministrid, reformierakondlane rahanduskomisjoni juhina – ja asi läheb järjest koledamaks. Riigieelarve on kroonilises defitsiidis, riigivõlg kasvab väga tempokalt ja mingit plaani kümnendi lõpuni asja paremaks teha ei ole. Selle asemel küll valitsus tegi seda, mida Nõukogude Liidus armastati teha või Puna-Hiinas armastatakse teha, tagantjärele tehti statistikat ümber: majanduslangus 2022. ja 2023. aastal polnudki nii suur, kui sel ajal tegelikult mõõdeti.
Metoodikat tehti paremaks ja nüüd majandus ei olegi nii rängalt langenud. Aga me tegime selle arupärimise loomulikult ka jälle kevadel, nüüd on meil september käes. Vahepeal on jõudnud tulla see suvine majandusprognoos, mille koostab Rahandusministeerium. Seal on neid numbreid tsipakene timmitud, aga ega põhipilt ei ole muutunud. Kevadprognoosi põhjal on Eesti riigi rahandus lähiaastatel selgelt miinuses kogu aeg.
Prognoosist nähtub, et eelarve puudujääk suureneb isegi võrreldes käesoleva aastaga või eelmise aastaga. Eelkõige on eelarve miinus ehk ülekulu tekitatud riigi investeeringute ja toetuste kasvust. Prognoosi kohaselt tuleb sel aastal eelarve puudujääk 4,3% SKP-st, isegi kui see mõne nullkomakoha võrra muutub, siis suurt pilti see jälle ei muuda. See on lähedal lubatavale eelarvereeglite piirile. Valitsus ütles meile, vähemalt kevadel, et järgmisel aastal kavatsetakse see piir täielikult kätte saada ehk eelarve puudujääk planeeriti 4,5%-le. Ka sealt edasi on riigi kulud väga suured, investeeringud püsivad väga kõrged. Samuti näeb prognoos ette, et riigivõlg kasvab.
Praegu on see umbes 24% SKP-st ja kümnendi lõpuks ehk aastaks 2030 jõuab see 40%-ni SKP-st. Samal ajal prognoosib Rahandusministeerium ise, et riigi maksutulu hakkab hoopis vähenema. See tähendab, et kui riigi kulud kasvavad, tulubaas väheneb ja võlakorraldus suureneb, siis see ongi see, mille kohta me ütleme, et see pole jätkusuutlik. Ja tahan veel eraldi rõhutada, et igal juhul see katastroofiline võlakeeris, milles me praegu oleme, on tekkinud ja püsib Reformierakonna ajal ning on tekkinud ja püsib ülekulutamise tõttu. Riigieelarve maht on praktiliselt kahekordistunud Reformierakonna juhtimise ajal.
Meil on terve hulk küsimusi. Näiteks tahame teada, kuidas peaminister hindab olukorda, kus majanduskasv on saavutatud eelarve puudujäägi suurendamise hinnaga, see tähendab, et see majanduskasv, millest Michal tuleb kohe siia rääkima, on tekitatud tegelikult laenuga, mille riik võtab endale ja mille ta paiskab erinevatesse kohtadesse, näiteks Rail Balticusse, ma ei tea, mürsuhangetesse või kuhu iganes nad seda raha paiskavad, ja siis sellest tekib meil majanduskasv. See ei ole päris majanduskasv, see on tegelikult laenuga saavutatud majanduskasv.
Milline on valitsuse konkreetne plaan vähendada eelarve puudujääki, arvestades, et majanduskasv ise sõltub valitsussektori suurtest investeeringutest?
Millised on konkreetsed meetmed, et vältida 4,5%-lise defitsiidi piiri ületamist olukorras, kus valitsussektori investeeringud püsivad prognoosi kohaselt tipptasemel? Milline on konkreetne plaan pidurdada riigivõla kasvu, kui see juba läheneb 40%-le? Kuidas mõjutab vähenev fiskaalruum Eesti võimet reageerida võimalikele uutele kriisidele?
Me juhime tähelepanu, et eriti nüüd – kevadel see veel võib-olla ei paistnud – me oleme olukorras, kus kütusehinna kriis ja intresside tõus paneb täiesti selgelt põntsu varem prognoositud või varem nähtud majanduskasvule. See ei ole sees meil ei kevad- ega suveprognoosis. Nii et kõik riskid on riskid allapoole. Nii et ootame sisukaid vastuseid.”
EKRE arupärimine peaministrile käis riigieelarve puudujäägi suurenemise ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kohta.