Väljendi „vihased valged vasakliberaalid“ tõi Eestis kõnepruuki kunagine Tallinna linnavolikogu mustanahaline saadik Abdul Turay, kes kutsus selle nimega salka reforminoori, kes üritasid siingi rassirahutusi korraldada.
Nimelt tegi see kamp ajal, mil BLM Ameerikas „linnadepõletamist“ mängis ja kurjategijast George Floydist märtri kujundas, oma „rassismivastase“ ürituse Saku Suurhalli parklas, kuhu meelitati ka siinseid mustanahalisi tudengeid.
See pani Abdul Turay ära märkima, et Eestis pole sellist olukorda, mis vajanuks proteste, mille peale läks sotsiaalmeedias kurjaks keegi Gaspar Shabad, kes teatas, et mustanahaline Turay ei teadvat rassismist kohe mitte midagi.
Needsamad „vihased valged vasakliberaalid“ on ikka üritanud Eestist rassismi leida, kuigi isegi juristid ütlevad, et vaenukõneseaduseks pole Eestis mingit vajadust. Kõik senised „rassismiilmingud“ on olnud olmekonfliktid, millele on üritatud rassiviha külge kleepida.
Aga ega vihaõhutajad sellest taltu – nüüd on selle asja ette võtnud ideoloogiline võrdsusvolinik. Ilmselt vajatakse ka ajendit vaenukõneseadusele, mida pseudokonverents aitaks “tõestada”.
BNS vahendab: „10. detsembril toimub Tallinna Kultuurikatlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei korraldatud konverents „Mis värvi on võrdsus?“, mis keskendub nahavärvi tõttu kogetud diskrimineerimisele, tuues esile inimeste kogemuslood Eestis.
Konverentsil esitletakse värsket raportit, mis avab mis avab uusi andmeid rassilise diskrimineerimise kohta Eestis. „Eestit peetakse üldiselt turvaliseks elukeskkonnaks, kuid uuringu tulemused näitavad, et suur hulk vastanutest on kogenud ebasobivat käitumist nii avalikus ruumis kui ka töökeskkonnas. Sageli ilmneb tajutud diskrimineerimine pealtnäha igapäevastes olukordades – arvamusi eiratakse, vestlusi katkestatakse või jäetakse töötajad olulistest aruteludest kõrvale.” ütles võrdõigusvolinik Christian Veske.“
Veske ütleb ise ära, et Eestit peetakse antud küsimuses turvaliseks, aga ometigi urgitsetakse kuskil edasi, leidmaks „ebasobivat käitumist“. Ehk siis üritab see konverentsiseltskond iga hinna eest rassismi leida ja seda tavaelust ehk olmetasandilt.
„Rassism ei ole üksikute lugude küsimus – see on süsteemne probleem, mille lahendamine nõuab riigi ja tööandjate poolt konkreetseid samme,“ ütles Veske ning lisas, et diskrimineerimise peamiseks põhjuseks on sageli just teadmatus ja vähene kokkupuude erinevate rahvuste ja kultuuridega.
Ehk siis – puhume olematu probleemi suureks, hakkame seda olematust lahendama ja paneme ka tööandjad seda tegema, et oma olemasolu õigustada. Ja rassism Eestis ongi „üksikud lood“, sageli tingitud ka just kaitstava poole tegevusest – kui näiteks teisest rassist inimesed töötavad teeninduses ega oska riigikeelt ning neile seda ette heidetakse.
„Nahavärvi tõttu kogetud diskrimineerimine on paljude jaoks valus igapäeva osa. Konverentsiga soovime avada diskussiooni, pakkuda lahendusi ja kutsuda üles ühiskondlikule sidususele,“ rõhutas Veske.
Alguses ütleb ideoloog, et Eesti on turvaline, aga siis hakkab rääkima „paljude jaoks valusast teemast.“ Päris kindel aga on see, et temasugused „vihased valged vasakliberaalid“ ühiskonna sidusust ei taha – nad vajavad barrikaade ja vihast võitlust, sedapuhku rassiteemal. „Diskussioon“ aga tähendab seda, et arutatavat dikteerima hakkab just see kamp.
Kui vaadata osavõtjaid ja korraldajaid, siis ongi need „vihased valged vasakliberaalid“ ja nende kaitstavad. Seega vastuväiteid ja probleemiasetust vastustavaid sõnavõtte sealt ei kuule.
„Lisaks raporti esitlemisele arutlevad rassismiteemadel mitmed tunnustatud rahvusvahelised ja Eesti eksperdid nagu Euroopa Komisjoni rassismivastase koordineerimise juht Michaela Moua, Euroopa võrgustiku ENAR esindaja Nourhene Mahmoudi ja Helsingi Ülikooli ekspert Dr Faith Mkwesha (CEREN) ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, terviseminister Riina Sikkut ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Päeva jooksul toimuvad ka intrigeerivad vestluspaneelid, kus sõna saavad Daniel Ita Eesti Aafrika Üliõpilaste Seltsist, Linda Kaljundi Eesti Kunstiakadeemiast, Kelly Grossthal Eesti Inimõiguste Keskusest, Martin Laine Delfi Meediast, Egert Belitšev politsei- ja piirivalveametist ning mitmed teised eksperdid. Oma isiklikke kogemusi ja väljakutseid jagavad muusikud Sissi Nylia Benita ja Dave Benton. Päeva modereerib näitleja ja saatejuht Sandra Ashilevi.“
Kristina Kallas, Liisa-Ly Pakosta, Riina Sikkut, Signe Riisalo, Kelly Grossthal, Martin Laine – võib juba ette öelda, et konverentsi lõpptulemuseks on tõdemus, mille kohaselt on Eesti Ku Klux Klani pesa.
Mis puutub Sissi Nylia Benita ja Dave Bentonisse, siis nemad on küll rassismijuttudega ära lollitatud, sest tegelikult on eesti rahvas nad juba ammu omaks võtnud. Miks on neil vaja eestlastega tüli üles kiskuda – kaotajaks jäävad nad ise.
„Vihased valged vasakliberaalid“ oskavad „rassismi“ väga hästi üles kütta. Mustadele ja tõmmudele inimestele, kes varasemas elus pole kordagi rassismi kogenud, hakatakse rääkima rassismist ja sisendama, et siin on inimesed, kes vihkavad musti. Pärast mõningast töötlemist hakkavadki nood „rassismi“ märkama ja seda seal, kus nad seda ise poleks kunagi otsinud ega märganud, tavaliselt olmest, ja nad hakkavadki seda uskuma.
Nii teeb sageli mõni inimene teisele märkuse mingil olmelisel teemal, millega too ei nõustu. See on tavaline olmekonflikt. „Vihased valged vasakliberaalid“ aga õpetavad mustanahalisi nägema selles rassismi – „ta ütles seda sellepärast/ta norib minuga sellepärast, et ma olen must.“ Nii sisendatakse inimestele, et mis ka ei oleks, on selle taga rassiviha. Kuigi ei ole.
Kunagi jooksis teles humoorikas politseisari Damon, mille politseinikust mustanahaline nimitegelane ütles otse välja, et ta lahendab konfliktisituatsioonid alati sellega, et rõhub enda rassile ja oponendi rassismile.
„Vihased valged vasakliberaalid“ ei võitle mustade eest, nad kasutavad neid oma eesmärkide saavutamiseks. Ennekõike on neile vaja konflikti ja seepärast nad levitavadki narratiivi: „Teil on valgete ühiskond, ka teie vastutate orjuse eest ja kuidas see saab olla, et teil rassismi pole?“
Uued Uudised