Eesti on ebatavaline riik. Kui mujal peetaks võõrvangide toomist, ringiuitavad droone ja illegaale ning aastatepikkust relvastuse ootamist julgeolekuriskiks, siis siinmail tähendavat need võimuritele just turvalisuse kasvu.
Huvitav, kuidas 600 vangi marksismiülikoolilinnas elu turvalisemaks teevad? Võimulolijad võtavad asja naiivselt nii, et kui homopealinnas on sadu moslemivange, siis ka turvameetmed on tugevamad, aga vähemalt Reformierakonna valitsetavas riigis on asjad just vastupidi, nõrga majanduse tõttu on kõik nõrk, sealhulgas julgeolekusektor.
Meedias kirjutatakse olukorrast siseturvalisuses ja just päästesektoris, kus kolm meest tegevat ära nelja mehe töö ja saavat kahe mehe palga. Juba pealkiri on vale, sest kui neljal mehel on lubatud inimeste päästmiseks suitsu sukeldumine, siis kolm enam seda ei tohi, nad ei pruugi suuta oma inimesi häda korral enam tagasi tuua. Väiksem komando kustutab, aga päästma minna ei tohi.
Üks kommentaar loo alt ütleb: “Samal ajal on kaitsevägi uppumas rahasse, ega oska sellega midagi peale hakata. Tsiviilkaitse puudub üldse.”
See on kümnesse: kaitsesektor on rahaga üle ujutatud, sinna jooksevad kõik kõrged sõjaväelased tsivilistideks, aga ei oska selle rahaga midagi peale hakata (taskute täitmist arvestamata), kõik saabub pika vinnaga ja Reformierakond peaks väga alandlikult Putinit tänama, et too ei ole Eesti piiridel midagi korraldanud, sest Ukraina sõja alguses äraantud relvastuse asendus hakkab alles nüüd saabuma. Või nagu kommentaarides kirjutatakse: me peame paluma Venemaad veel aastakese sõjaga viivitada…
Relvadega on lood kehvad. Ukraina õhutõrje oli paari päeva eest võimetu alla laskma Kiievit tabanud Vene rakette, sest neil on puudus Patriot õhutõrjerakettidest. Kui juba rinnetel neid napib, siis Eestil pole erilist lootust midagi saada, sõjatehingud on olulisemad.
Välismeedia kirjutab Eesti kohta umbluud – ilmselt on selle ette söötnud valitsus.
Ida-Euroopa riigid, keda veel hiljuti peeti NATO kõige haavatavamateks liikmeteks, on nüüd saamas eeskujuks, kirjutas väljaanne Newsweek, mida teisipäeval vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.
“Venemaa naaberriigid on näidanud üles kõige laiahaardelisemat lähenemist kaitsele ühendades suurenenud sõjalised kulutused ühiskonna ettevalmistamisega võimalikeks ohtudeks,” kirjutas Newsweeki uuriv ajakirjanik Juliette Brettan.
“Pärast 2007. aasta küberrünnakut Eestile, Venemaa sõda Gruusia vastu 2008. aastal ja Krimmi annekteerimist 2014. aastal kiirendasid Balti riigid ja Poola oma armeede moderniseerimist, tugevdasid küberturvalisust ja taastasid kohustusliku ajateenistuse,” seletas Brettan.
See on kõige ehtsam hülgemöla, eriti kui arvestada vastu elektrijaama korstnat põrutanud võõrdrooni. Meil pole võimekust isegi hulkurdroonide vastu. Kuidas saab olla välismaal nii ekslik pilt Eestis toimuvast? Pärast Gruusia sõda ja Krimmi annekteerimist teatas peaminister Taavi Rõivas hoopis seda, et Eesti ei vaja varjendeid, Gruusia sõja aegadel likvideeris Jürgen Ligi veel sõjaväeluure. Alles mõne aasta eest kirjutasid Riigikogu sõjaväelastest saadikud, et Eesti kaitsevõimes on ära tehtud MIINIMUM.
Ajakirjanik märkis, et neis riikides ei pöörata erilist tähelepanu mitte ainult relvajõududele, vaid ka tsiviilelanikkonna koolitamisele. Näiteks Balti riikides arendatakse niinimetatud laiapindse riigikaitse süsteemi ehk noori õpetatakse kasutama moodsaid tehnoloogiaid, mille hulgas droone, viiakse läbi küberturvalisuse õppusi ja valmistatakse haiglaid ette tööks võimaliku sõja olukorras. /…/ Artikli autor avaldas arvamust, et just Poola ja Balti riikide kogemus on see, mis kujundab täna NATO uut kaitsemudelit. Selle asemel, et keskenduda eranditult sõjalistele eelarvetele toetuvad need riigid kogu riigi stabiilsusele. Seda alates armeest ja elutähtsast taristust digitaalse julgeoleku ja elanikkonna koolitamiseni.”
Kuskohas kõik sellised asjad toimuvad? No ei märka tavainimene midagi sellist, isegi pommivarjendeid pole meil. Ja noored õpivad droonindust? Seda hakati isegi Kaitseliidus alles hiljaaegu tõsiselt praktiseerima, aga sealgi püsib see rohkem kaitseliitlaste endi initsiatiivil. Mingeid algelisi õppusi meil küll korraldatakse, aga need on alles lapsekingades, nagu näitas üleriigiliste sireenihäirete korraldamine, kus apse oli omajagu. Pärissõjaks pole me kuidagi valmis.
Võimumehed ja -naised aga aina räägivad, kui hästi meil kõik olevat. Juba tundub, et selle idiootse enesekiituse vastu saab ainult laushuumoriga ja seda Lauri Jürgenson omal sarkastilistel moel ka pakub.
Siseturvalisuse kohta: “Ilus on vaadata pilti, kus Klaabu mingi Ukraina mundrimehega koos laua taga istub ja jutt käib meie riigi siseturvalisusest.
Ma arvan, et ka siin ei maksaks mingisse numbrimaagiasse kinni jääda ja seni, kuni veel peost on suhu midagi panna, pole ju häda midagi.
Tõugake aga seni poriste kartulite pealt edasi, kuni need Rootsi retsid ennast siin sisse seavad, sest siis saab siseturvalisus sellise litri jalaga allapoole kraanikaussi, et Kapusta ja Klaabu saavad jälle koos oma seksikaid puusaringe kuskil nokutantsu videos tegema hakata. Euroliidu ausõna!
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Rootsi vanglateenistuse peadirektor Rikard Jermsten kirjutasid kolmapäeval alla Eesti ja Rootsi vanglarendi koostöömemorandumile.
Väike samm Kapustale, suur hüpe kogu Eesti ühiskonnale!
Ilmselt läheb see käik ajalukku ja ma tõesti loodan, et LGBTQ rahvas oskab seda vääriliselt hinnata ja võtab avasüli oma kogukonda vastu, ning aitab integreeruda neil kõigil elus halvasti läinud moslemitel ja nende lähisugulastel.
Kui nad koos kangast rullima hakkavad, on Kapusta märg unenägu täide läinud ja Tartu tõeliseks armastuse linnaks saanud.
Eesti200 on sedavõrd palju head ellu kutsunud, et siit me naljalt enam välja ei rabele ja Kapusta sobitub igasugu Lutsarite, Terraste ja Tšahknatega kenasti samasse kategooriasse… Klaabust rääkimata.
Väliskinnipeetavate vastuvõtmine ja vangla täitmine toimub järk-järgult. Esimesed Rootsi kinnipeetavad saabuvad Tartu vanglasse augusti keskpaigus. Aasta lõpuks võib Tartu vanglas viibida kuni 200 väliskinnipeetavat. Järgmise aasta jooksul suureneb nende arv järk-järgult kuni lepingus kokku lepitud 600ni.
Puhas edulugu!
Tahaks päris näha, kumb nüüd kiiremini kasvama hakkab…. kas majandus või siseturvalisus?”
