Kogu läänemaailma kogemus ütleb, et võõraste sissevedu tööjõuks ei anna loodetud efekti, vaid tekitab tohutuid probleeme kõrvalsektorites (sotsiaalsfäär, turvalisus, julgeolek), ometigi jätkatakse seda läbikukkunud majandusmudelit nii Eestis kui kogu Läänes. Samas eiratakse kliimaideoloogias käibel olevat narratiivi, et nüüd tuleks just piirduda vähemate ressurssidega.
BNS vahendab: “Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta; välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA värskest uuringust.”
Rohkem pole mõtet sellest uuringust vahendada, see annab edasi täpselt needsamad jutupunktid, mida on võõrtööjõu sisseveo õigustamiseks kasutatud 10-15 aastat. Targem on üle korrata põhitõed.
*Tippspetsialistid on seltskond, kelle vaba sissevedu läänelikust, ühemiljardilise elanikonnaga majandusruumist toimub praegugi kvoodivabalt. Kuna Eesti palgaskaala on parimate jaoks liiga madal, soovitakse neid saada nn Kolmandatest riikidest ehk ikkagi odavtööjõuna. Neid nii lihtsalt siia importida ei saa, sest majanduses oleme orienteeritud läänemaadele.
*Kolmandad riigid on samas Eestile ohtlikud, just sealt tulevad julgeolekuohud, mille eest kapo hoiatab. Näiteks India, Türgi ja veel paljud maad jagavad maailmale häid IT-spetsialiste, aga sealt võivad tulla ka inimesed, kes kiiresti radikaliseeruvad, tekib kultuurikonfliktide oht.
*Kolmanda maailma inimesed toovad kaasa suured pered, mis võtab ära töökäte efektiivsuse, sest mittetöötavad pereliikmed lähevad sotsiaalabisüsteemi kaela peale (Saksamaa kogemus türklastega).
*Tippspetsialistide liikumine ei toimu üldjuhul riigi rändepoliitika kaudu, vaid nende jaoks on omad kanalid. Küll aga varjatakse nende nõudmise taha seda, et tegelikult on vaja oskus- ja lihttöölisi ehitustele, poekassadesse ja mujale. Neid oodatakse ju samuti Kolmandatest riikidest ja just seal rõhub ettevõtjaid nende silmis liigväike kvoot.
*Veidi võiks olla enesekriitilist meelt – miks peaksid “talendid” tulema just väikesesse Eestisse, kui Euroopas on kümneid maid, mis pakuvad paremaid võimalusi, sest nad ongi võimsamad (Saksamaa on kõigi migrantide unistus)? On oht, et siia tulevad need, keda mujal on välja praagitud.
*Sada tuhat ukraina sõjapõgenikku ei muutnud tööturul eriti midagi, sest tulijad on pereinimesed, kes ei taha hilisõhtuni ja nädalavahetustel töötada, nagu oodatakse noortelt usbeki või moldova meestelt.
*Eesti ei ole enam konkurentsitu e-riik ja tippspetsialistide puudus ei tundu enam nii reaalsena kui varem. Samas tekib küsimus, kas Eestile on vaja ülepingutatud arenguskeeme, mis nõuavad võõrtööjõudu – sest olukord on kujunemas selliseks, kus eestlased põlisrahvusena ei pruugi arengust kasu saada, vaid see viib nende hääbumiseni.
*Eesti vajaks hoopis säästlikku arengut nii ressursside kui tööjõu osas ehk riik ei pea muutuma tingimata majandusimeks, mis tänases maailmakonkurentsis on väikeriigi jaoks võimatu – Eesti peaks muutuma hoopis mõõdukalt jõukaks maaks, mis saab suuresti ise hakkama.
*Eestlastest ettevõtjad saagu aru – selline tööjõupoliitika viib Eesti rahvusriigi hävinguni ja uued põlvkonnad ei ela enam eestlaste keskel, vaid jagavad oma ruumi, venelaste, ukrainlaste, aafriklaste, keskasiaatide ja paljude teistega ning nende keele ja kultuuriga, mis meie jaoks on katastroof.
Uued Uudised