“Kõik inimesed on üldiselt võttes võrdsed ja eraldi võttes erinevad. Üldist võrdsust ja igaühe erinevust tuleb austada.” (Said al-Andalus „Rahvuste erimite raamat – teadus keskajal”)
Valdkonna suurimaks väljakutseks on ühtse ühiskondliku arusaama kujundamine sellest, et kuigi kõik inimesed on erinevad, on nad võrdselt inimesed ning seega võrdselt põhiõiguste kandjana õigustatud võrdsetele võimalustele. Võrdse kohtlemise juures tuleb eristada de jure ja de facto võrdsust. Mõtestamise teeb keeruliseks ja samal ajal lihtsaks arusaam, et toimub pidev muutumine ning esinevad vastandid (yin-yang filosoofia), kuid erinevus rikastab ja tagabki vajaliku tasakaalu.
Riigikohus on tõdenud, et üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 on sätestatud, et kõik on seaduse ees võrdsed ning avatud loetelu diskrimineerimise keelu aluseks olevatest tunnustest, mille juures tuleb meeles pidada, et kindlasti kuuluvad loetelusse ka vanus, seksuaalne sättumus, puue. Tunnetan tugevalt vajadust kaitsta neid, kes seda kõige rohkem vajavad. Peamiseks selliseks grupiks ühiskonnas pean lapsi, sest täiskasvanute õiguste tagamisega tegeletakse juba aktiivselt. Leian, et lastele peavad täiskasvanutega kõrvutades olema sarnastes olukordades tagatud võrdsed võimalused -lapsed on lapseks olemise tõttu paljuski diskrimineeritud.
Näiteks Covid19 kriisi ajal jäeti lapsed täiskasvanutega võrreldes negatiivses mõttes ebavõrdsesse olukorda. Paljudel lastel tuli saada distantsõppega omapäi hakkama, leida vahendid ülesannete digitaalsel moel sooritamiseks, jääda ilma sootsiumist, soojast lõunast ja juhendaja toest. Seevastu tagatakse täiskasvanutele kaugtöö korral kõik võimalused ülesannete distantsilt mugavaks ja efektiivseks lahendamiseks. Arvestades, et lapsed on e-õppel täiesti uues olukorras ja sõltuvad täielikult nendele tagatud tingimustest, on lapsed ebavõrdses seisus. Riigikohus on korduvalt võtnud üldise võrdsuspõhiõiguse kaitseala kokku lausesse “Võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt”.
Eeltoodu alusel soovin valdkondlikus tegevuses tagada, et digitaalne õpe arendatakse ja kohandatakse sobivaks kõikidele lastele. Peame arvestama, et lapsed on nii teineteise kui täiskasvanutega võrreldes täiesti erinevates oludes. Laste võrdsesse positsiooni asetamine aitab omakorda kaasa lapsevanemate võrdsusele. Seeläbi väheneb ka sooline palgalõhe ning paraneb naiste ja meeste võrdõiguslikkus.
Lapsed on meie ühiskonna alustala, grund ja tulevik, seejuures: “Lapsed on õnnis ja üürike kohustus, mitte omand.” (Dr D. Hewson). Lapse parimates huvides on õiguslik üldpõhimõte, mille kohaselt piiratakse täiskasvanute (vanemad, ametiisikud, õpetajad, arstid, kohtunikud jt) mõjuvõimu laste üle. Põhimõte tugineb asjaolul, et täiskasvanud võtavad ainult oma positsiooni tõttu laste nimel vastu otsuseid, kuna lastel puudub kogemus ja olukorra hindamise võime. Zermatteni arvamuse kohaselt peab parima huvi põhimõte järgima iga lapse olulisust arvamust omava isiksusena ning lapse huve ei tohi samastada lapsevanema vajaduste ja huvidega.
Parima huvi printsiip peab kindlasti järgima lapse elu lühiajalist, keskmist ja pikaajalist perspektiivi – meeles pidades lapse õiguste konventsiooni ülemaailmsust ning tõlgendust, mis ei ole sõltuv kultuurist või teisi konventsioonis sätestatud õigusi eirav.[6] Konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. Lapsel on õigus oma seisukohale igas teda puudutavas küsimuses ning õigus ärakuulamisele ja arvesse võtmisele lähtuvalt tema east ja küpsusest.
Lähtuvalt enda kogemustest näen, et laste kaasamist praktiseeritakse väga vähe ja kui üldse, siis enamasti puudulikult. Probleemne koht on vanemliku kontrolli ning hooldusõiguse ja -kohustuse vaheline õhuke piir ning vastutuse jagunemine lapse, lapsevanema, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ei saa ega tohi pugeda laste mõistmatuse või teadmatuse taha, vaid parandada tuleb lastele ning lapsevanematele pakutavate teenuste ja teabe kvaliteeti, arusaadavust ja kättesaadavust ning lastega tegelevate spetsialistide professionaalsust. Volinikuna soovin lastele ja lapsevanematele suunatud teenuste kvaliteedi paranemist, suuremat märkamist ja teadvustamist.
Soovin laiendada valdkondlikku tegevust uuringutega, mis annavad võimalikult palju infot probleemküsimuste kohta, milledele lahendusi leides tõhustada võrdsete võimaluste tagamist erinevates situatsioonides. Oluline on näiteks teada, kuidas mõjutab õpiedukust ja tööelus hakkama saamist kodune majanduslik ja vaimne, kultuuriline, rahvuslik ning keeleline olukord jms. Lahenduste ideedeks tuleb kaasata huvigruppe, sh korraldada konkursse erinevatele kooliastmetele ning käsitleda temaatikat haridus-, kasvatus- ja sotsiaalvaldkonna bakalaureusetöödes.
Tulemused on vaja koondada reaalsete väljunditega dokumendiks, mille alusel koostada tegevuskava lahenduste ja parenduste ellu viimiseks. Peame jõudma meetmeteni, millega Ida-Virumaa ei oleks nn isolatsioonis, muulased kohaneksid ühiskonnas, tekiks üldise võrdsuse arusaam ja väheneks diskrimineerimine igas eluvaldkonnas. Esimeseks meetmeks võib olla (pere)lepituse läbimise kohtumenetluse eeltingimuseks seadmine ning perelepituse riiklikus korras tagamine. Muulastele tuleb tagada keeleõppe ja lõimumise parimad võimalikud abinõud. Karjäärinõustamine tuleb viia paremale tasemele ja tagada igale soovijale.
Kõik on omavahel seoses ning miski ei eksisteeri teiseta. Soovin ühiskonnas hoida tasakaalu ja seista selle eest, et igale ühiskondlikule grupile ja indiviidile on samas situatsioonis tagatud võrdsed võimalused ja ebavõrdsusesse jäänutele on pakutud täiendav abi ning toetus.
Õnneli Matt, jurist
