Olukord riigis ja Riigikogus teeb murelikuks. Meedias ja omavahelistes juttudes ollakse mures selle üle, et parlamendi töö on häiritud, üldine meeleolu on pingeline, lisandunud on Eesti mainele väga kahjulik idavedude skandaal, riigieelarve on tekitamas segadust. Valimistel lubatud kindlustunde ja pensionitõusu asemel oleme saamas ebakindluse ja massilised maksutõusud. Kaks kolmandikku meediaväljaannete ilmunud küsitluste vastajatest soovib täna peaministri lahkumist.
Kuigi olukord on keeruline on edasiviivate lahenduste leidmine võimalik. Selleks tuleb kõigepealt mõista põhjuseid. Poliitikat jälginud inimesed mõistavad, et parlamendis toimuv ei ole tekkinud tühjalt kohalt. See on pettusele ehitatud valimiste ja järgnenud tegevuste tagajärg. Olukorra mõistmiseks tuleb peeglisse vaadata ka valijal.
Valijad, kes hääletasid võimule pehme retoorikaga lubajad, peaksid oma otsusega rahul olema. Valides neid, kes on olnud skeemitajad ja alati seadnud oma huvid esiplaanile saate võimu, mis seisab enda isiklike, mitte valija huvide eest. Pole vaja üllatuda, et pensionilisa, õpetajate palgatõusu, keskmise 1000-eurose vanaduspensioni asemel tulevad ootamatult maksutõusud ja skandaalid.
Vaatame, kuidas me sellisesse seisu jõudsime. Alguseks oli valele rajatud tegevus Riigikogu valimisel märtsis, järgnes koalitsiooni poolt kevadel teerullipoliitika ja seadusi eirav tegutsemine on jätkunud sügisel.
Põhiseaduse paragrahv 56: Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu.
Valimistel valetamise ja selle hilisema tunnistamise tõsidus on selles, et teadliku valega võeti valijailt nende põhiseaduslik õigus otsustada riigi arengute üle. Võeti ära tema tähtsaim õigus demokraatlikus riigikorralduses. Tulemusena on valitsus viimas ellu programmi, milleks ta valijalt volitusi saanud ei ole. “Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse” asemel on kavas rida uusi makse ja maksutõuse (käibemaksu tõus, automaks), mis tabavad otseselt inimeste toimetulekut. Avalöögiks oli lastetoetuse äravõtmisega löök suurperede pihta. Valetamise õigustuseks toodi argument, et maksudest rääkimine pole populaarne ja siis poleks valimisi võidetud. Maksutõuse üritatakse näidata väiksena rääkides protsendipunktidest kuigi tegu saab olema sisuliselt tõusudega kümne protsendi ulatuses.
Järgnes teerullipoliitika rakendamine opositiooni vastu sidudes eelnõude hääletamine usaldushääletusega. Antud ebademokraatlikku võtet kritiseeris teravalt ka vabariigi president. Eriti halb on see, et ühiskonna jaoks väga tähtsad teemad suruti läbi ilma sisulise aruteluta ja ühiskonna seisukohti arvestamata. Ennekõike on jutt perekonna institutsiooni sisulisest muutmisest. Kõnealune teema oleks olnud väärt rahva arvamuse äraküsimist.
Kahjuks on koalitsioon segadust riigikogus süvendanud. Eirates põhiseaduse ja riigikogu kodu ja töökorra seadust on koalitsioon asunud takistama arupärimiste ja seaduseelnõude esitamist, eiratakse seadustes väga täpselt sätestatud menetluste korda ja tähtaegu. Mõned näited: eelnõude ja arutelude üleandmist põhjendatakse põhiseaduse paragrahv 65 sätetega väites, et riigikogul peab jääma võimalus kõigi loetletud 16 ülesandega tegelemiseks. Samas ei reguleeri kõnealune paragrahv ei ülesannete omavahelist proportsiooni ega mahtu, ei sätesta mingit võimalust piirata ühtede ülesannete täitmist teiste huvides.
Eelarve on vaja ümber teha. Valitsuse esitatud riigieelarve kavand on nii oma sisu kui eelarve koostamise reeglite lõdvendamise tõttu saanud laialdase kriitika osaliseks. Riigi maksukoorem tõuseb, suureneb ka riigi võlakoorem. Elanikkonda tabab maksutõus olukorras, kus Eesti on Eesti oli Eurostati esialgse hinnangu järgi mullu elanike ostujõu pariteedi alusel suhteliselt rikkuselt 17. riik ning Eesti elanike elatustase oli 13 protsenti madalam Euroopa Liidu keskmisest. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli mullu ühe elaniku kohta hinnataset arvestades 87 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, aasta varem oli see 89 protsenti. Maksutõus halvendab meie inimeste majanduslikku seisu veelgi.
Riik suurendab maksukoormust, tegemata samal ajal ühtegi sammu kulude ja raiskamise vähendamiseks. Mõned näited: Paldiski kasutu gaasiterminaali rajamine (üle 40 miljoni euro), liigse innukusega ostetud vaktsiinide mahakandmine (üle 15 miljoni euro), endiselt kavandatav ülikalli Rail Balticu rahastamine, ülikallid väljasõidud mõisates, ülikallid mainekampaaniad jne.
Rail Balticust tuleb rääkida eraldi. Teeme RB asemel parem piiri ja siseturvalisuse korda. Suurte summade panemine RB alla ei ole õigustatud, kui jäävad välja arendamata piirialad ja sisekaitse reservid. Eksperdid on üksmeelel selles, et Venemaa on suuteline taastama oma sõjalise võimsuse ja muutuma naabritele ohtlikuks kahe kuni viie aasta jooksul. RB puudumisel ei juhtu midagi, aga piirialade ettevalmistuse ja kindlustamiseta satub ohtu meie riik ja rahvas. Kaitseväel koos meie liitlastega saab olema kordades kergem, kui piirialad on kaitseks ettevalmistatud ja siseturvalisus korras.
Kahjustunud on Eesti usustavus. Meie liitlastel on raske uskuda vene ohtu Eestile, kui me ise temaga kasulikku äri teeme. Oma ajalooost teame, et vaenlasega äritsejate seotus kõrge riigivõimuga toob riigile kurva lõpu.
Lahendus on alati valijate kätes. Ainult ausad inimesed võimu juures ja valijad, kes ei luba enda petmist.
Alar Laneman
Riigikogu liige (EKRE)