Uus teadusnõukogu on end pisut avanud ja paraku tuleb tõdeda, et tegemist on eeskätt poliitilise organiga, kelle autoriteedile (?!) toetudes võib valitsus teha ükskõik milliseid otsuseid, teades juba ette, et kontrollitud nõukogu koosseisult tuleb igal juhul vaid heakskiit.
Omaette lugu on teemakohaste peaministri mõttekäikude ja väljaütlemistega. Eesti Ekspress on paigutanud loo küll pilaloona Kranaadi rubriiki, kuid see kõlab hämmastavalt tõetruult – siiani on peaministri väljaütlemised olnud ebaõnnestunud eeskätt just loogilisuse ja selguse osas.
Pila või tõsielu ehk kuidas suhtuda väitesse – „Kaja Kallas ootab uuelt teadusnõukogult hädaabi: “Vana teadusnõukogu tegeles ainult mingite arstiasjadega“. No võib-olla üle pingutatud, kuid kui üldse, siis minimaalselt.
Mis asjad on need „arstiasjad“ ja millega oleks pidanud nõukogu siis tegelema?! Loeme edasi „kogemusest“, mis võib-olla on ajendatud puhtalt, noh, empiirilistest läbielamistest: „Mis juhtub tavaliste eesti meestega, kui nad ei saa enam sõpradega kõrtsis õlut võtta, vaid peavad kodus teleka ees abikaasa tänitamise saatel õllet limpsima?“
Mida edasi, seda tõetruumaks läheb jutt: „Samuti olen peaministriametis saanud väga valusalt teadlikuks, kui palju on siin riigis õpetajaid, arste, politseinikke ja kunstnikke, kelle pidamisele kulub koletult palju rahva raha“. Varem peeti loomi ja sõna, nüüd tõsiselt ka koole, ja pilana esitatud Kallase väide on tõest kukesammu kaugusel. Ja muidugi on „kole“, kui õpetaja palka kah soovib…
Aga tõsisemalt, õigemini enam kui tõsiselt.
Tuleb mõnele ehk meelde, mida vaktsiinide saabumisel meile lubati?! 90% ja rohkem garanteeritud immuunsust! Täna on lood teised: „PÄEVA TEEMA | Irja Lutsar: püsivama kaitse annab hübriidimmuunsus – vaktsineerimine pluss hilisemad põdemised“. Vaktsiinid kõigepealt ja siis hilisemad „põdemised“?! Palju neid peab olema, tõhustuspõdemine kõige lõpuks?
Autor lisab, et segadust on veel palju, sellele vaatamata jätkame igaks juhuks nii, nagu valitsus on korraldanud: „Samas ei tea me kõiki haiguse teket mõjutavaid faktoreid – personaalne vaktsineerimine peab esialgu ootama“.
Õnneks on järgneva autor mitte „lamemaalasest ekreiit“, vaid Reuters ise! Ammugi on asjatundjate ringis õhus olnud küsimus – kas selliseid vaktsiine, millel pole immuunsust tekitavat mõju, tohib üldse vaktsiiniks nimetada? Loeme – mitte faktikontrolli osas naljanumbri Päevalehe, vaid Reutersi enda püstitatud tees kõlab: Fact check: Pfizer and Moderna do call their COVID-19 shot a ‘vaccine’ ( Pfizer ja Moderna nimetavad oma Covid 19 süsti vaktsiiniks).
Ja järeldus on – see ei ole vaktsiin, sest ei taga immuunsust. Võrdlus arvutiga oleks ehk kohane – ostad endale viirusetõrje programmi, eeldad loomulikult et konkreetne viirus sinu arvutisse ei pääse. Yourdictionary määratleb viirusetõrje kui programmi, mis on loodud viiruse kindlakstegemiseks ja peatamiseks.
Vaktsiini määratlus on selge – kindla tõve vastase seerumi organismi viimine eesmärgiga tagada immuunsus.
Taaskord jõuame keelelise ja mõistelise selguse juurde, mis looks kõigepealt usalduse ja sealt edasi juba koostöö. Meil näib otsekui oleks välja kuulutatud konkurss kõige mittehelgema pea ja segasemalt sedastamise meistritele ja uued superstaarid on juba sündinud.
Andres Raid, ajakirjanik