„Äsja tuli ilmsiks midagi, mis avalikkuse tähelepanu paraku ei paelunud, ja kuna teema on igav ja keeruline – siis mis tast ikka kajastada, tuleb ju mõned asjad äkki endale selgeks teha ja see kõik võib-olla tüütu.
Me teame värske meinstriimi vahendusel tähtede seisu, tunneme siinsete hiromantide enam kui holograafilisi välispoliitilisi unelmaid ja oleme kursis, kes kuskil jõekäärus tagumikku näitas.
Õnneks pakub tegelik elu muudki ja paraku palju olulisemat. Euroopa Kohtust tuli midagi, mis võib meie senise arusaama kohtupidamisest ja meediapoolsest võidukast a`priori süüditunnistamisest oluliselt muuta, ehkki paljude puhul on muutumine välistatud – eeskätt nende puhul, kes ise kõige häälekamalt teiste muutumist nõuavad.
Euroopa Inimõiguste kohtust tuli uuem lahend, mis taaskord kordab seisukohta, et teises astmes ei saa isikut süüdi tunnistada ilma tõendeid vahetult uurimata ja ISTUNGIL TUNNISTAJAID UUESTI KÜSITLEMATA.
Seega meil siiani kehtivad ringkonnakohtute otsused, kus tunnistajad “tunnistati” ebausaldusväärseteks ainult toimiku põhjal, polegi seaduslikud!
Katsume pisut selgitada. Kujutame ette, et esimeses astmes on inimene tunnistatud süütuks. Prokuröril on asjast teine arusaam või on algne ülesandepüstitus teine ja ta kaebab otsuse edasi teise astmesse – Ringkonnakohtusse.
Meil on sageli teises astmes SIIANI piirdutud tunnistajate ütlustega, mis antud esimeses astmes ja mille kohta prokuröril on oma arvamus. Ja valmibki kohtuotsus selle põhjal, mida esimeses astmes ütles tunnistaja, mida selle kohta arvab prokurör ja tunnistajat välja ei kutsutagi.
Nii see on meil olnud – võtke või kohtunik Kunmani kaasus! Kunman on EIK-i otsuse valguses ju siiani süütu ja temale põhjustatud ülekohus heastamata! Tuletame meelde, et me oleme EU liikmed ja EU seadusandlus ei puuduta kohustuslikus korras mitte ainult maapoodide kraanikausside arvu!
Kas Eesti õigussüsteemi tuleb sellega seoses uus mõiste – ebaseaduslikud jõustunud kohtuotsused?!
Eesti Vabariigi Põhiseadus toob eraldi välja õigluse kui kategooria ja nüüd tekib küsimus, mis kõlab absurdsena – kuidas saab “miski” olla õiglane, kui see tugineb ebaseaduslikule kohtuotsusele?
Andres Raid, ajakirjanik
Esmakordselt süüdi tunnistamine teise astme kohtus: Scurtu vs Rumeenia
Kokkuvõte
Avaldamise kuupäev: 22.10.2020
Pealkiri: Esmakordselt süüdi tunnistamine teise astme kohtus: Scurtu vs Rumeenia
Kohtu tasand: Euroopa Inimõiguste Kohus
Kohtumenetluse liik: Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlus
Lahendi number: 7418/14
Kohtulahendi kuupäev: 06.10.2020
Viide õigusaktidele: • EIÕK
Seisukohad: Teise astme kohus ei saa isikut esmakordselt süüdi tunnistada ilma tõendite vahetu uurimiseta