Sissejuhatuse asemel – brittide uus peaminister on tõsiasi. Demokraatiausklikele on siin siiski pähkel katki hammustada – Sunaki poolt pole hääletanud ükski valija ja ta on määratud peaministriks partei poolt, millel on 14%-line toetus valijate hulgas. Juba on briti kiuslikud ajakirjanikud ka välja selgitanud, et India kodanikust Sunaki naine omab firmat, mis ajab äri Moskvas.
Aga asjast. Eesti Energia ja tema allettevõtete suhtlemisstiil on korduvalt kriitikat saanud. Tegemist on tüüpilise olukorraga, kus suhtlemist tegelikult ei olegi ja selle asemel on kohtlemine. Millegipärast on see riigiametnikele üldiselt omane ja valdav ning ülbus ei ole paraku meil karistatav ja isegi taunitav.
Toimetusse saabus kiri, mis väärib tähelepanu õige mitmel põhjusel.
Selle sisu on selge, ülesehitus loogiline ja stiil laitmatu. See on selgem mistahes riigiametniku ülbest sõnavõtust ükskõik mis teemal ja selles peegeldub inimeseks jäämine ka sellistes tingimuses ja kõigi alanduste kiuste. Siin ta on:
„Uutes Uudistes“ ilmus lugu jaotusvõrkude teemal ja meie lugu võiks olla selle illustratsiooniks.
Teema haakus osaliselt olukorraga, millesse olime just Elektrilevi “abil” sattunud – toas oli pime ja külm, teises toas 87-aastane isa, kelle elektrimootoriga voodi jäänud elektri kadumise hetkel ebamugavasse asendisse.
Elektrilevi oli 17. oktoobri lõuna ajal elektrivoolu tarbimise Põlva vallas peatanud, tegemist oli Himmaste külas asuva kahe 8-korterilise majaga. Elektrilevi on siin parasjagu üle võtmas eelmise ja pankrotistunud elektripakkuja võrku. Käimas on vaidlus amprite vähendamise üle ja see on hästi lühike kirjeldus tekkinud olukorrast ning Elektrilevi poolne lahendus tema nõudmiste mittetäitmise eest.
Suurt hämmastust tekitab aga monopoolse firma projektijuhi töö- ja suhtlemisstiil oma tulevaste klientidega ehk arvete maksjatega, mille tulemusel tuli abi otsida nii konkurentsiametist, politseist, tarbijakaitsest, sisekontrollist, vallavalitsusest ja mujaltki.
Uurisime häda sunnil ka Elektrilevi OÜ kodulehte ja sealt selgus, et seal ei tööta ühtegi nimega inimest. Ei tea, miks küll? Käskivas ja ähvardavas stiilis kirjadele on enamasti alla kirjutatud – Elektrilevi OÜ ja suhelda palutakse klienditeeninduse numbril helistades või e-mailile kirjutades. Nimeliselt on kodulehel ainukesena välja toodud meediasuhete juht, kes vastab paraku vaid ajakirjanike küsimustele.
Lisame ka Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse (21.10.22), kus on kogu meie saaga täpselt kirjeldatud ja mille alusel on Elektrilevi OÜ kohustatud elektritarbimist mitte piirama ka vaidluste ajal ja 22.oktoobril lõi pirn laes jälle särama.
Rõõmus tõdemus on, et inimesed mõlemas majas said 5 päeva jooksul rohkem tuttavaks, suheldi ja visati naljagi, vaatamata sürreaalsele olukorrale.
Tekib küsimus – kas selline ongi nüüd „paremini hoitud Eesti“ (Reformierakonna loosung – A.R)? Kellele see parem on?
Selgituseks veel niipalju, et protsessi algatas teine maja, neil on veidi teine seis mõnes etapis. Meie majal on täidetud kõik Elektrilevi nõuded (v.a. võrguleping), et iga korter saaks üksikostu lepingu sõlmida. Algselt survestati suisa väljapressija stiili kasutades kogu maja ühisostjana liituma ja meie oleme palunud kirjutada võrgulepingusse klausli, et kui me ei tule vähendatud mahuga ampritega toime, siis saame tasuta need võrguressursi taastumisel tagasi. Seda pole seni arutatud ja mingit muud kompromissi meile pakutud samuti pole.
Meie majad on gaasiküttel ja sellega on põhjendatud ka hirm, et kui valge gaasilaev ei saabu Eestisse, siis on vaja elektrilisi küttekehasid kasutada,… kui elektrit seda ikka on… Peavoolumeediast tulev info hirmutab inimesi ..“.
Soovisime lihtsalt edasi anda emotsiooni ja killukese infot meie ümber ja meiega toimuvast“.
Panete tähele – inimesed ei kurda ei gaasi- ega elektrihindade pärast, vaid selle pärast, et nad on jäetud olukorras, kus neil läheneva talve tingimustes elekter on ära võetud, täiesti ametniku tujude meelevalda „unustatud“ ja jäävad neis tingimustes ikka viisakaks ja väärikaks. Kohtumäärusest on näha, et ka Konkurentsiametil pole tegelikult olukorrast sooja ega külma ja riigifirmade vastu minna ega nendega vägikaigast vedama hakata ei taha keegi.
Lõpetuseks – enne, kui ei kehtestata Eestis isikliku vastutuse ja sellest johtuvat pädevuse printsiipi, ei ole ilmselt lootustki, et midagi muutuks ja võimaldab ametnikel inimesi karistamatult alandada.
Andres Raid