„Odav elekter võib maksta elu“! Kole küll ja eeskätt hoolitsusest kodanike elude pärast ongi seega kõrged hinnad kehtestatud – ainult ullikesed, putinistid ja heterod ei saa sellest aru.
Teinekord annab ajaline distants asjust parema ülevaate ja paneb paratamatult mingeid seoseid otsima.
Kui Eesti eurole üle minemas oli, tuli tingimata täita Maastrichti kriteeriumid. Tuleb välja, et nagu ikka, ausalt asju ajades ja Brüsselile valetamata ei olnud see võimalik.
EE kinnitas ise, et nad maksid 2009. aastal “erakordselt” palju dividende EV-le ehk omanikule ja seda oli tervelt 324 miljonit krooni. Seda oli aga vaja just eurole ülemineku jaoks ettenähtud tingimuste täitmiseks. See “kasum” sisaldas Eesti Energia poolt oma klientidelt 2001. aastal arvele lisatud “ettemakseid” vajalike investeeringute katteks (kokku üle 2 miljardi krooni). Selle tagajärjel tõsteti tarbijale hind reaalselt 70% kallimaks ja ettevõte kasum aina kasvas. Ja siis võttis EV selle kasumi endale…
Ajaliselt – 2001. aasta aprill – vaja oli investeeringut 2 miljardit ja selleks pidi olema vastavalt seadusele ka omainvesteeringut. Taotlus tehti finantsjärelvalvele selleks, et tõsta elektri hinda, seega sisuliselt võeti see investeering tarbijatelt juba ette ära ja tegemist ei olnud siin ühestki otsast mingi hinnatõusuga, millel oleks olnud mingi tootmisest tekkinud põhjus.
Nõusolek loomulikult anti. Hind tõusiski 70% , me maksime kõik selle võrra rohkem, kui elektri tegelik hind oligi. Eesti Energia saigi kirjade järgi suurema kasumi, investeering pole seaduste alusel kulu ja nii kogutigi aastatel 2002-2008 kõrgemat hinda.
Kasum kujuneski tegelikult ju ettemaksust, st kallimast hinnast, tekkis kunstlikult suurem kasum, tegelikult see tekitati ja ikka loomulikult tarbija arvelt, kes selle loomuldasa ja nohisedes kinni maksis.
Valitsus võttis Eesti Energialt ära selle raha, mis oli investeeringuks ette nähtud, EE pidi võtma laenu ja maksma intressi, selle maksis jälle kinni tarbija. Seati sisse sisuliselt varjatud uus maks – elektrimaks, valitsus ületas selgelt volitusi, sest makse kehtestab meil seaduse järgi ikkagi riigikogu.
Me olime valmis maksma kõrgemat hinda selle nimel, et tulevikus oleks odav, kuid riik võttis oma kulutustesse. See oli sihtotstarbeline raha, mitte riiklike aukude lappimiseks.
Eraettevõtluses on see täiesti üheselt kvalifitseeritav vastavalt KARS-i paragrahvile 211 ja see tähendab investeerimiskelmust ning selle eest võib vangimajja sattuda. Aga meil said osalised pai, üks isegi maailma parima ministri aunimetuse…
Eesti Energia oli tol ajal selgelt monopoolses seisundis ja pidi saama loa hinna tõstmiseks, Eesti Energia ütles, et investeeringuks, aga tegelikult andis selle Rahandusministeeriumile.
Maastrichtile valetasime otse silma sisse vaadates ja siit ka inflatsiooni algallikad.
Andres Raid
Olgu allpool ära toodud huvilistele omaaegsed ametlikud teadaanded:
Inspektsioon ja Eesti Energia võivad täna elektri hinnas kokku leppida
14.09.2001, 13:57
“Loodame, et täna jõuame Eesti Energiaga nende järgmise majandusaasta tuludes ja kuludes kokkuleppele, misjärel võivad nad esitada meile kooskõlastamiseks konkreetsed tulevased elektritariifid,” ütles ETAle Energiaturu Inspektsiooni peadirektor Märt Ots.
Otsa sõnul võib tänane elektrihinna tõusu arutelu kesta hilisõhtuni. “Kuid kui Eesti Energiale on nende järgmise aasta eelarve selge, siis ei võta neil konkreetsete tariifide inspektsioonile esitamine arvatavasti üle paari päeva aega,” lisas Ots.
Eesti Energia on avaldanud soovi tõsta elektri hinnatariife alates järgmise aasta 1. aprillist, milleks peavad tariifid olema Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud kuus kuud varem, seega tänavu 1. oktoobriks.
Seni on nii Eesti Energia kui Energiaturu Inspektsioon pooleli läbirääkimistele viidates võimaliku tulevase elektrihinna avalikustamisest keeldunud. Märt Ots kinnitas ETAle, et elektri uus hind võib selguda järgmise nädala algul.
Ajakirjanduses on väidetud, et elektri hind võib tuleval aastal tõusta kuni 70 protsenti.
Eesti Energia investeerib üle 2 miljardi krooni
05.04.2001
Eile kinnitas Eesti Energia nõukogu ettevõtte 1. aprillil alanud majandusaasta investeeringute kava, mille kohaselt investeerib Eesti Energia kokku 2,053 miljardit krooni. Eesti Energia finantsdirektori Sandor Liive sõnul lähevad peamised investeeringud energia tootmisesse – 740 miljonit krooni, põhivõrku 390 miljonit krooni ja jaotusvõrku 720 miljonit krooni. Suurim investeering on käesoleval majandusaastal Narva Elektrijaamade energiaploki renoveerimise alustamine – 420 miljonit krooni. Jaotusvõrku tehtavate väga suurte investeeringute peamine eesmärk on võrgu töökindluse ja efektiivsuse tõstmine – plaanide kohaselt langevad elektrienergia kodumaised kaod praeguselt 16,1%lt majandusaasta lõpuks 14,8%le. 31. märtsil lõppenud majandusaastal investeeris Eesti Energia kokku 1,28 miljardit krooni, seega kasvavad investeeringud 770 miljonit krooni võrra ehk 60,4%. Alanud majandusaastal plaanib Eesti Energia ärituludeks 4,59 miljardit krooni, tulud kasvavad plaanide kohaselt üle 400 miljoni krooni ehk ca 10%. Ettevõtte ärikulud kasvavad üle 200 miljoni krooni, peamiselt oluliselt kasvanud keskkonnamaksude ja suurtest investeeringutest tingitud põhivara kulumi kasvu tõttu. Eesti Energia plaanib alanud majandusaastal kahjumi vähenemist 100 miljoni kroonini. Erki Peegel
Eesti Energia kommunikatsioonijuht
Tel 625 2320
https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/news_20090703_dividends
Eesti Energia nõukogu kinnitas omaniku dividendid
03.07.2009
2008/2009. majandusaasta kasumist maksab Eesti Energia omanikule dividende 324 miljonit krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 2009. aasta 26. veebruari korraldusele maksab Eesti Energia omanikule dividendidena 224 miljonit krooni. Lisaks teises negatiivses eelarves sätestatule suurendatakse dividende 100 miljoni krooni võrra. Kokku makstakse Eesti Vabariigile dividendidena välja 324 miljonit krooni. Eesti Energia 2008/09 majandusaasta näitajatest ja olulisematest sündmustest saab lugeda kontserni aastaaruandest www.energia.ee/aastaaruanne. Seoses dividendide ootuse muutmisega on asjakohastatud kontserni aastaaruande lk 175 “Kasumi jaotamise ettepanek”.
Marina Bachmann
pressiesindaja
Eesti Energia AS