„Arukad sundisid rumalaid õppima. Rumalatel oli raske. Nüüd juhivad maailma rumalad. Aga see on aus, sest rumalaid on palju rohkem. Nüüd õpivad arukad rääkima nii, et rumalatele oleks see arusaadav. Kui rumaluke millestki aru ei saanud, siis on arukas süüdi. Varem kannatasid rumalad. Nüüd kannatavad arukad. Kannatusi on jäänud vähemaks, sest arukaid on üha vähem ja vähem“.
Mihhail Žvanetski kirjutas selle teksti ajad tagasi, kuid see on osutunud prohvetlikuks. Kas keegi teab, kes on tuntuim eestlane välismaal ja millega ta selle tuntuse ära on teeninud?! See pole ei Paul Keres või Arvo Pärt, see on hoopis Karolin Tsarski, kel pidid olema mingid erakordsed orgasmid ja seda ilma naljata.
Aeg on huvitav, Bill Gates paneb 12 miljonit programmi, et lehmad ei röhitseks ja meie peavool avaldab suure uhkusega kirjutisi teadlastelt, kelledest vähemalt üks neist nimetab end hedonistlikuks utilitaarlaseks ja kes annavad teada, et noored teevad õigesti, kui kunstiteoseid hävitavad või rikuvad, küsimus on nüüd ilmselt ainult ajas, millal eesti kaasaegsete noorte hordid varustavad end süütepudelitega ja suunduvad Kadrioru kunstimuuseumi poole, saatjateks vaimustunud ajakirjanikud.
Teadus on tasemel, kus seda teaduseks enam nimetada ei ole kahjuks võimalik. ERR edastab sotsioloogist akadeemikuga tehtud pikka intervjuud, millest selgub, et stuudios ei ole mitte akadeemik, vaid keskpärane propagandist. Sotsioloogia järele isegi ei lõhna, kuidas hindaksite näiteks nime poolest akadeemikut, kes vaimustunult teatab, et „populism on traditsiooniliste väärtuste toetamine“?! Vähemalt tänu ERR-ile, kes selle ilmselt küll kogemata kuulajale kogu oma alastuses ette mängis. Neid näiteid pole vaja otsida, otsima peab vastupidiseid näiteid ja seda üsna vähese lootusega edule.
Üks sotsioloog on hirmsasti vaeva näinud ja teinud fundamentaalse järelduse, mis seisneb alljärgnevas:
1) Eestivenelased ei ole sõja teemal eestlastega ühel meelel.
2) Eestivenelaste meediapilt pole mustvalge, vaid pigem kirju.
3) Oleksime ka riigina tugevam, kui eestlastel ja eestivenelastel oleks suurem ühisosa.
Huvitav, kas eestlaste meediapilt on must-valge, kellel see üldse must-valge on?! Kas kõigil eestivenelastel on ühisosa, milles see seisneb?! Kas kõigil eestlasel on ühisosa, milles see seisneb?! Loosung vastusena pole aktsepteeritav, eeldaks mingitki akadeemilisust.
Keegi ajaloolane räägib tõsiselt mingitest „mälukonfliktidest“. Teame, mis asi on mälu ja mis asi konflikt, mis asi on aga „mälukonflikt“?! See tekst ongi ainult küsitavusi täis, aga võib-olla on see lihtsalt lojaalsusenäide järgmise „teadus“raha ootuses. Keegi õpetaja kirjutab murelikult sellest, et tartlastele loodud kirjatüüp ristub häirivalt kirillitsaga ja see tekitab temas ”kognitiivset dissonantsi”. Peen ju küll, kuid siit suisa torkab silma see, et autor ei tea tegelikult sedagi, mida see kognitiivne dissonants üldse tähendabki!
Maris Lauri on mures selle pärast, et lasteaias käivatele inimestele ei jätku kohti, seni käisid lasteaias lihtsalt lapsed, keegi annab teada, et Venemaa ALANDAB suhteid…
Rumalusest on tõesti saanud peavool ja seda peetakse millegipärast normaalseks, isegi Haridusministeeriumist tulevad kirjad ei läbiks elementaarset loogikakontrolli mida teha?!
Üks retsept on igatahes ära trükitud, selles kutsub Ragner Lõbu üles võtta alustuseks väikesed maakoolid riikliku kaitse alla, seal on ehk mingi terve mõtlemine veel säilinud.
Vastasel korral tulebki lähitulevikus hakata käima reffide, sotside ja kõikvõimalike kahesajatajate taaskasutusprogrammi alusel tegutsema ja see on lihtne – „sööge sitta!“
Andres Raid