„Kui teid on vaja veenda, sundida, suruda, valetada, hirmutada, paljastada, ähvardada, karistada, võtta kriminaalvastutusele ja seda kõike vaid teilt nõusoleku saavutamiseks, siis võite kindlad olla – see, millest jutt käib, ei ole teie huvides“. Ian Watson (Briti kirjanik).
Nõusolek tähendab nõustumist. Bruce J. Miller on oma Diana Maioga kirjutatud teoses „Take them at their words“ (Tabage nad sõnalt) lahanud üsna kujukalt poliitilise leksika kujunemisel, mis omakorda ulatub servapidi juba ka neurolingvistilisse programmeerimisse. Meie avalikus ruumis ilmuvad tekstid (nii suulised kui kirjalikud) on selle süsteemi toimimise kenad näited ja kahjuks tundub, et suhteliselt edukad.
Kui kirjeldatakse ükskõik milliseid poliitilisi kataklüsme ükskõik kus, siis on huvitav tähele panna, KUIDAS ja mis sõnavara kasutades neid kirjeldatakse – adekvaatsust ei maksa paraku otsida.
Kas on tegemist mässu ja mässuliste, ülestõusnute ja ülestõusu, tagurlike või edumeelsete liikumiste või sündmustega, sõltub kõik paraku sellest, KES kirjeldab.
Võtame või pagulased. Seda probleemi polnud, kui valitses diktaator Gaddafi. Otsekui lukk istus ta Liibüas pagulaste teel, see lukk murti aga lääneriikide endi poolt puruks, Gaddafi notiti üsnagi inetul moel maha ning punn priiuse teelt löödi miljonite pagulaste-illegaalide jaoks eest ära.
Siiani teadsime, et need on kõik õnnetud ja vaevatud ning kodumaal tagakiusatud, kõigele lisaks räägiti ju meile sedagi, et mingid tagurlased Itaalias, Kreekas ja muidugi Ungaris ei tahtnud neid kuidagi omaks võtta. Nüüd puhuvad uued tuuled, need „seal“ on endiselt head, kuid Valgevene poolt Leetu tulevad enam mitte nii väga.
Kui Leedu inimesed sellest aru ei saa ja soola leivaga neile vastu ei lähe ( ja mitte selle pärast, et päts torusse ei mahu…) ja oma meelsusest ka jõuliselt märku annavad, siis on see ilmselt „välismõju“. Välisminister teatab, et see immigratsioon on üldse „illegaalne“ ja kogu asi olevat sel üldse poliitiliselt juhitud…Kuhu jääb kaastunne nüüd?!
Muidugi, kõige taga on Valgevene oma batjaga, ime, et ta veel Covidi autor ei ole! Ja üldse – immigratsioon on hoopiski hübriidsõda! Miks te Euroopat selle eest varem ei hoiatanud, kui teile kõik selge on – sõbrad, sõda on lahti! Kõik oleneb sellest, kes räägib ja millised olid hommikused juhtnöörid, sealt leitakse sõnavara ja see peab lööma.
Kui meil avaldab keegi mingeidki kahtlusi e-valimiste legitiimsuse, korralduse, läbiviimise, vaba valiku jne kohta – siis on tegemist lamemaalase või ebapatriootliku inimesega, nüüd muidugi ka anti“vaxxeriga“. Kui sama süsteemi kasutab Venemaa, siis on loomulikult tegemist pettusega – Karmo Tüür teab ja tunneb asja!
Neid näiteid ühest ja samast asjast, mida sõltuvalt vajadusest nimetatakse nii või vastupidi naa, võiks tuua lõpmatuseni. Legend Frank Zappa rääkis selles ülipopulaarses „Crossfire“ saates 1986.aastal – „need on vaid sõnad, sõnad“ – ta tegi maatasa tolle ajastu meedia kolm giganti, kes esindasid nii toona veel suhteliselt vaba ajakirjandust (CNN-i juhtis ja omas toona Ted Turner, kes andis muuseas erandina ETV-le tasuta pildi kasutamise loa!!! Sealt algas ETV rahvusvaheliste pildiuudiste voog Eestisse, mis seni vaid Moskvast tuli) ja nö „meinstriimi“.
Zappat pole enam kuskilt võtta, kuid temalaadseid paraku kuskile ei kutsuta ega isegi mainita – seda muidugi juhul, kui nad pole jõudnud „ajaga kaasas“ käia ja hoovusi vaistlikult aimata, loomulikult olla ka alati võitjate poolel.
Nüüdki loeme, kuidas seniveelpresident Kaljulaid Ukrainas külas on – rindejoonel ja puha. Kas talle seda ka keegi räägib, et sealse presidendi nõunik Aleksi Arestovitsh arvas, et Ukrainas pole demokraatia ülesehitamine üldse enam mõttekas?! „Pärast USA krahhi Afganistanis on igasugune demokraatia ülesehitamine Ukrainas muutunud mõttetuks“ – et olla täpne.
Seega – sõnad, sõnad. Nad räägivad paljust ja kahjuks on taas nii, et mitte enam küll ridade vahelt, vaid otse – saab uudiste sõnavara lähemalt silmitsedes infot rohkem kirjutaja-rääkija, kui reaalselt toimuva või toimunu kohta.”
Andres Raid, ajakirjanik
