Viha on kõigis EKRE-vastastes kümneid kordi rohkem kui rahvuskonservatiivides ja selle taga on hirm nende erakonna rahvusmeelse ees – seepärast aetakse suust igasugust tigedat rumalust välja.
Hiljuti kirjutas ajakirjaniku nimel all esinev vasakliberaalne demagoog Andrus Karnau, et “Helme hirm või õigupoolest tema partei valijates üles köetud kartus kõige võõra ees on hakanud meie majanduspoliitikat dikteerima”.
EKRE inimesed ei vihka võõraid. Paljude erakonna juhtpoliitikute lapsed on abielus välismaalastega. Mitmed rahvuskonservatiivid on pikka aega elanud ja töötanud välismaal. Enamik käib oma puhkuste ajal välismaal, alates Egiptusest kuni Mehhikoni.
EKRE ministrid Mart ja Martin Helme ning Mart Järvik on lühiajalise ametisoleku ajal teinud palju välisreise, kohtumaks oma kolleegidega üle maailma, ja need kohtumised on möödunud töiselt. Väliskaubanduse ja IT-ministri Kert Kingo juttu sellest, et ta hoidub välisreisidest, tõlgendati teadlikult valesti – uus minister lubas, et ei hakka Liisa Oviiri moodi poliitturismi harrastama, vaid vajalik töö tehakse ära kodus ja alles seejärel sõidab minister kokkuleppeid kinnitama. Pealegi peab IT-minister hoidma e-valimiste lahtiharutamisel silma peal.
Rahvuskonservatiivid ei sulge oma riiki kogu maailmale – viimasel ajal on tihenenud kontaktid oma mõttekaaslaste ja riikidega, kus on võimul konservatiivid. Sõbralike, seaduskuulekate ja vastastikku vajalike inimeste jaoks jääb Eesti alati avatuks.
Küll aga on EKRE vihaselt vastu protsessidele, mis uputavad meid võõraste massi alla. Me ei solva neegreid Tallinna tänavatel, kuid oleme täiesti vastu nende ülevedamisele kõikvõimalike inimkaubitsejate poolt Vahemerel ja nende majutamisele Euroopasse. Aafriklased peavad jääma kodumaad üles ehitama!
Me juhatame vajadusel Tallinnas teed ukrainlasele ja kui ta muid keeli ei oska, siis ka vene keeles, kuid me ei taha neid massiliselt siia Eesti töökeskkonda venekeelseks muutma. Islamiriikide inimesed on oodatud külla, kuid ainult meie tavasid austavatena ja mitte burkades ega mošeede ehitamist nõudes.
Kõik inimesed, kes on Eestisse sisenenud ja viibivad siin ebaseaduslikult, peavad saama välja saadetud. Rahvuskonservatiivid ei nõua, et neegreid, araablasi ja slaavlasi ei tohi siia lubada nende rahvuse või rassi pärast, vaid nad nõuavad, et Eesti ettevõtjad, ametkonnad ja ettevõtjad ei tooks neid siia seadusevastaselt. Ennekõike aga tuleb jälgida Põhiseadust, mis ütleb, et Eesti on eestlaste kodu ja rahvusriik, mille eesmärgiks on eesti keele ja kultuuri säilitamine. Võõrad ei tohi meid enda alla matta.
Veel kord – rahvuskonservatiivid ei vihka võõraid, vaid on nende protsesside vastu, mis muudavad rahvasterände kaudu Euroopa rahvaste Paabeliks. Me ei ole võõraste vastu, kui neid on Eestimaal sellisel hulgal, et nad ei hakka massina ohustama eestlaste eksistentsi ega õigusi nende endi kodumaal, mis on ainuke koht, kus eestlased saavad oma keeles rääkida.
Pigem tuleks rääkida omavihast, mis on endasse haaranud president Kaljulaidi, Reformierakonna, sotsid, sallivuslased, peavoolumeedia ja kogu liberaalse leeri, kes on asunud vihkama üht osa oma rahvuskaaslastest. Kui sellele lisandub piiritu võõralembus, ongi kuri karjas.