Eestis on üks paanikanupp, Reformierakond, kelle poliitika osaks on hüsteeriline “Mida teised meist arvavad?” – orientalist Peeter Espak nimetab seda pärisorjalikuks sooviks kellegi ees lömitada.
“Sakslased on ammu mõisatest ära kolinud ja ka vene vägi lahkus meilt juba aastal 1994. Ometigi aga piinab üht osa meie otsustajatest endiselt talumatu kihk leida keegi isand väljast, et tema meeleheaks väikse kiituse ja paituse nimel alluda ja alandlik olla,” kirjutab Peeter Espak Eesti Päevalehe loos “Eesti võimulolijad võtavad riikide soovitusi käskudena, nagu juhmid talumehed 19. sajandil.”
Üheks Espaki arvamusloo aluseks on uudis, mille kohaselt nõuavad Euroopa riigid, et Eesti võtaks vastu kooseluseaduse rakendusaktid ja seejuures toetutakse ÜRO inimõiguste teemalisele riikide olukorra raportile.
Peeter Espak selgitab, et tegu pole sugugi mitte nende riikide nootidega, vaid neid ettepanekuid teevad mõnede riikide ametnikud, lähtudes oma riigi probleemidest – ja sageli on nende taga aktiivsed-agressiivsed survegrupid.
Piltlikult rääkides avaldavad mingi survegrupi lobbistid X riigi valitsusele survet, et too mingi vähemuste heaks midagi ette võtaks ja too riik (grupp riike) hakkab teisi õpetama, aga meil ei pruugi selles osas mingeid probleeme olla. Kuigi ka siin võib analoogiline survegrupp seda võimendama hakata.
Hea näide on Venemaa, kes räägib meile fašismist Eestis ja vajadusest kodakondsuseta inimestele kodaniku staatus anda. Ebademokraatlikud islamimaad võivad nõuda vihakõne kriminaliseerimist islamofoobia osas – selleks, et see usk siia kinnituda saaks. Kas Eesti peab kohe hüppama?
Õpetlik ongi see, mida Espak välja toob: kooseluseaduse rakendusaktide jõustamise soovitused tulid meile eelkõige läbi meie „inimõigusorganisatsioonide“ tehtava lobitöö nende rahvusvaheliste võrgustike kaudu erinevates riikides.
“Eestis hakanud hoopiski levima vabatahtlik meile soovitusi jagavate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide eeldatavate soovide ja unelmate arvessevõtmine lausa käsu ja reeglina ilma, et selleks otse isegi ettekirjutusi tehtaks,” kirjutab Espak.
Ta toob näiteks, et Reformierakonna kärpekavad toetuvad kümmekond aastat tagasi antud majanduslikele soovitusele, mis on tänaseks “kopitama läinud”.
Eriti kurioosne aga on see, kuidas Reformierakonna juhid on hakanud lähtuma Venemaast – nii on Jürgen Ligi kaitsekärpeid õigustades väitnud Esimeses Stuudios, et Venemaa vähendab ka kaitsekulutusi ja Eesti peaks Kremli jälgedes käima. Peeter Espak küsib retooriliselt, et Venemaal ju võltsitakse ka valimisi ja piiratakse sõnavabadust…