Ühendkuningriigi tööparteilasest peaminister Andy Burnham väitis intervjuus, et 2016. aasta Brexitis on süüdi Venemaa. Ühendkuningriigi tipppoliitik Boris Johnson kinnitab samas, et see ei ole nii.
Kaheteistkümnenda oktoobri üks maailma tähtsamaid päevauudiseid, vähemalt uudise ulatusest jäi niisugune mulje, oli Briti peaministri süüdistus Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise pooldajate aadressil, nagu need oleksid lubanud Venemaal ennast eksitada.
Maailma üks tuntumaid Ühendkuningriigi poliitikuid, endine peaminister Johnson kinnitab seevastu, et tõendeid Venemaa või mõne teise riigi eduka referendumisse sekkumise kohta pole olemas.
Johnson kirjutas ühismeedias juhtsotsi väite kohta:
“See lihtsalt ei ole tõsi. Niipea kui ma sain välisministriks [13.07.2026–9.07.2028] esitasin ma julgeolekuteenistustele sama küsimuse ja need vastasid, et 2016. aasta referendumi puhul pole olemas mingisugust tõestusmaterjali ühegi eduka sekkumise kohta, seda nii Venemaa kui ühegi teise võimu poolt.
Antud juhul on julgeolekuteenistused kas muutnud oma vaateid – mis oleks väga imelik – või Burnham valetab selle kohta, mida talle räägitakse. Pealegi oli kaks aastat võimul [Keir] Starmer [leiboristide peaminister] ja tema käsutuses oli sama teave.”
Borisi ja julgeolekuteenistuste väidete kohta võib esitada samuti ohtralt küsimusi. Ühendkuningriigi poliitikakommentaator John Jones kirjutab Burnhami väite kommentaariks:
“Kõige suuremad sekkumised Brexiti referendumisse olid:
- Projekt Hirm (Project Fear), mida juhtis kandalasest Bank of Englandi kuberer ja entusiastlik üleilmastuja [tänane Kanda peaminister Mark Carney], kes eelistaks, et rahvusriike ei oleks olemas.
- Euroopa Liidu ja mitmete välismaiste annetajate poolt külluslikult rahastatud Britannia on Euroopa Liidus Tugevam (nn Remain) kampaania.
- Ameerika Ühendriikide president Hussein Obama, kes ähvardas, et juhul kui Ühendkuningriik liiduvabariikide Liidust lahkub, siis Ühendriigid sellega kaubanduslepingut ei sõlmi.
- Korporatistlik meedia eesotsas BBC, ITV, C4 ja Sky’iga olid valdavalt Liitu jäämise poolt.
Kõik need nägid vaeva, et britid hääletaksid Liitu jäämise poolt.
Kas me nüüd võiksime rääkida Venemaa sekkumisest?”
Britid kiitsid 2016. aastal, vahekorras 52 protsenti poolt ja 48 vastu, heaks Euroopa Liidust lahkumise. Vaadates survet ja ajupesu ulatust, mida saareriigi inimestele Liitu jäämise nimel korraldati, oli tegelik toetus Liidust lahkumisele märkimisväärselt suurem ja demokraatiavaenulik välismaine sekkuja lääne korporatistlik süvariik.
Uued Uudised