Samal ajal kui meie isehakanud ministrid räägivad üksteise järel oma aasta kokkuvõtetes sellest, kuidas nad olevat teinud kõik selleks, et Eesti elu oleks parem ja selleks tuleb teha ka ebapopulaarseid otsuseid, siis pärismaailmas näevad asjad hoopis teisiti välja. Eurostati andmetel jäävad Eesti inimesed majanduslikku heaolu peegeldavate tarbimise ja sisemajanduse kogutoodangu näitajate arvestuses Euroopa Liidu riikide keskmisest oluliselt maha.
Sel nädalal avaldas Eurostat tegeliku individuaalse tarbimise 2024. aasta näitajad. Tegelik individuaalne tarbimine hõlmab ostetud tarbekaupu ja -teenuseid, aga ka mittetulundusühingute ja riigi pakutavaid teenuseid, nagu tervishoid ja haridus.
Eurostat kajastab tarbimisvõimekuse andmeid ostujõupariteedina – ehk andmetesse on juba sisse arvestatud riikide hinnaerinevused – ja suhtena Euroopa keskmisesse.
Liikmesriikide seas varieerub tegelik tarbimine suurel määral. Madalaim on tase Lätis, kus tegelik tarbimine on võrdväärne 72 protsendiga ELi keskmisest. Eestis on näitaja vaid veidi parem, 74 protsenti, millega asetume Euroopas 24. kohale.
Suhtena Euroopa keskmisesse on tarbimisvõimekus suurim Luksemburgis, 146 protsenti. Järgneb Hollandi 120 protsendiga, seejärel Saksamaa 119-ga.
Alla keskmise on Eesti ka SKT poolest
Tegelik tarbimine elaniku kohta on suures osas korrelatsioonis sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) elaniku kohta, millega jäime mullu samuti alla ELi üldtaseme. SKT per capita moodustas Eestis 79 protsenti ELi keskmisest, asetades meid liikmesriikide järjestuses 19. kohale.
Suurim SKP elaniku kohta oli mullu samuti Luksemburgis, 245 protsenti ELi keskmisest. Järgnesid Iirimaal 221 protsendi ja Holland 134 protsendiga.
Allikas: Postimees