Viimaste päevade uudised majandusest kõnelevad selges keeles, kui suurde katastroofi on Reformierakond juhtinud Eesti riigi. Kuid mitte midagi selle päästmiseks ette ei võeta.
Värsked arvud näitavad, et Eesti majandus läks palju sügavamasse langusesse, kui oskasid oodata ka kõige pessimistlikumad analüütikud. Samal ajal on Läti ja Leedu, kelle ees me alati üleolekut tunneme, palju paremas seisus, Leedu on majandust lausa kasvatanud.
Kui valitsus ajab majanduslanguse sõja süüks, siis see küll ei päde, sest teatavasti on nii Läti kui ka Leedu sõjakoldele lähemal. Kuigi peaminister Kaja Kallase geograafilisi ja ka muid teadmisi ei saa usaldada, peaks tal vähemalt mõni teravam pliiats nõunike seas leiduma. Või siis mitte…
Postimees küsib „Mis toimub?“ Vastus on ju teada: see on Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE rahvavaenulik tegevus. Küsida tuleb pigem: „Miks see nii toimub? Kas see mutta maandumine tuleneb sihilikust soovist rahvas kannatama panna või lihtsalt käpardlikkusest ja ebakompetentsusest?“
Aga jäägu emotsioonid. Vaatame fakte. Statistikaameti esmase hinnangu põhjal jätkus selle aasta teises kvartalis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) langus: näitaja vähenes võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ligikaudu kolm protsenti. Seevastu euroala majandus tervikuna kasvas teises kvartalis 0,3 protsenti.
Praegune arv paneb aga nii mõnegi analüütiku kulmu kergitama. Swedbanki andmetel poleks nad uskunud, et langus nii sügav on. Luminor aga pidi nentima, et siit kiiret paranemist ei paista.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles Postimehele, et Eestis on majanduslangus kestnud kuus kvartalit järjest – see tähendab poolteist aastat sirget majanduslangust. Kattub täpselt oravate sisenemisega valitsusse.
Samal ajal on Eurostati andmetel Leedus ka teises kvartalis euroala võimsuselt teine kasv, mis jäi vaid Iirimaa numbrile alla.
Meil aga tegeletakse esmajärjekorras homoabielude ja vihakõnede seadustamisega ning majanduse turgutamise asemel keeratakse rahvale kaela rängad maksud.
Loe lisaks: