Martin Helme rahandusministriks olles võttis maksevõimeline Eesti riik oma arenguks laenu, sel aastal võimule tulnud Reformierakond aga taastas oma tasakaalus eelarve fetiši. Ometigi võimaldavad soodsad laenud arengut ja kriiside maandamist võlaorjusesse sattumata, mida tõestas EKRE osalusega valitsus.
2020. aasta lõpu seisuga moodustas Eesti riigivõlg 19 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), olles sellega jätkuvalt Euroopa Liidu (EL) madalaim võlatase.
Siiski suurenes Eesti riigivõlg mullu varasema aastaga võrreldes 10,4 protsendipunkti, selgus Eurostati andmetest.
Lisaks Eestile olid madalaimad võlatasemed 24,7 protsendiga Bulgaarias ja 24,8 protsendiga Luksemburgis. Kõrgeim riigivõla-SKP suhe oli 206,3 protsendiga Kreekas, järgnes 155,6 protsendiga Itaalia ja 135,2 protsendiga Portugal.
Euroalal oli riigivõlg keskmiselt 97,3 protsenti SKP-st, kasvades aastavõrdluses 13,7 protsendipunkti võrra. EL-is tervikuna oli riigivõlg 2020. aastal aga 90,1 protsenti SKP-st, kasvades aastaga 12,9 protsendipunkti.
Valitsussektori eelarve defitsiit kasvas euroalal 6,6 protsendipunkti võrra 7,2 protsendini. EL-i lõikes oli vastav kasv 6,5 protsendipunkti 6,9 protsendini. Tugeva kasvu taga on koroonapandeemiaga seostuvad meetmed. (BNS-UU)