Kõik Eestis teavad oma netopalka – seda, mis kuu lõpus kontole laekub. Samuti teab enamik ka oma brutopalka – ehk palka koos maksudega. Milline on inimeste teenistus tegelikult, uuris Postimees. Kuigi lõppude lõpuks tuleb kontole sama summa, maksavad inimesed riigile palju rohkem, kui nad võiks arvata, sest Eestis on valitud tee, mis võimaldab inimestele kunstlikult näidata väiksemat maksukoormust.
Postimees: „See käib nii: kui inimene teenib näiteks 2500 eurot bruto kuus, saab ta, sõltuvalt pensionisammastest, kätte 2033 eurot. Maksukoormus tundub päris hea, ainult 18 protsenti tuleb ära anda.
Kui sama inimene läheks nüüd külla Saksamaale või Taani, peaks ta sõpradele ütlema, et ta teenib 3345 eurot bruto. See ongi tema Eesti palk, lihtsalt koos kõikide töötaja pealt makstavate maksude, ennekõike sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega – neis riikides ongi kombeks brutopalka nõnda näidata. See tähendab ka, et tegelikult võetakse Eestis inimese palgast ära ligi 40 protsenti. Eestis nimetatakse seda tööandja kuluks.“
Kogu palga näitamist propageerib näiteks ettevõtja Oleg Gross.
EKRE esimees Martin Helme ütles, et inimesele on tähtis aru saada, kui suur summa laekub tema arvele. „Selles vaates on brutopalka ikkagi mõistlik näidata just nii. Saksamaa näite kõrvale võib ka tuua näite Taanist, kus kõik maksud – nii tulu-, sotsiaal- kui ka muud maksud on nii-öelda brutopalk. Selle eelis on, et ka tavaline töötaja näeb, kui palju tema töötasult riik tegelikult makse makstakse. Ma arvan, et väga suur osa Eesti töötajatest hakkaks õhku ahmima, kui nad seda summat näeks, mis meil on arvestuses kui tööandja kogu kulu. Seda nn Taani lahendust võiks Eestis kaaluda. Ega keegi rohkem või vähem raha kätte saama ei hakkaks, ehk hakkaks aga avalik arutelu toimuma mõistlikumal alusel, kus ühiskonna laiem arusaam sellest, kui kõrged tegelikult Eestis maksud on, paraneks,“ sõnas Helme.
Allikas: