Täna ilmus põllumeeste avalik kiri maaeluministrile, milles ülistatakse Ukraina töötajaid, kelleta Eesti maasikakasvataja kuidagi läbi ei saavat, seal pole aga lisatud, et meil endal on tulenevalt koroonakriisist üle 50 000 töötu.
„Nad on tublid, ausad ja püüdlikud – head töötajad. Nad tulevad siia teenima raha, mida pered kodus vajavad ja on rahul palgaga, mida Eesti maasikasõbrad on valmis tasuma. Asi pole rahvuses, vaid töökuses ja tahtes,“ kiidavad talunikud ukrainlasi.
Palun väga – kohe avalauses on välja öeldud ukrainlaste vajaduse põhiline põhjus – asi pole rahvuses, vaid selles väikeses palgas, mida võõrtööjõule makstakse samal ajal kui enda inimesed istuvad tööta.
Kirjale on alla kirjutanud Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets, Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Aga vaadakem, mida ütlevad ettevõtluse andmed (teatmik.ee) näiteks Elke Lillemetsa tegelike tööjõunäitajate kohta. Ta on tegev mitmes osaühingus, neist näiteks Marjamaa Talu OÜ-l on registreeritud üks töötaja, tööjõumakse tasutud 400 eurot kuus, riiklike maksude järgi on tipphooajal müüdud 500 kilo marju kuus. Tõnu Oksa Marjamaa Talu on kahel viimasel aastal hooajaks palganud tööle 13-14 töötajat. Samuti Lillemetsale kuuluvas OÜs Maheland on ka palgal üks töötaja. Ettevõtete tegevusalaks on märgitud segapõllumajandus, marjakasvatus ja jaemüük.
Samal ajal on tal ühismeedias pildid reisidest kaugetele maadele, poseerimine maasturite taustal. Numbrid ei klapi kuidagi elustiiliga…
Neile maasikakasvatajatele, kes „ausaid ja töökaid“ ukrainlasi taga igatsevad, tuleb meelde tuletada, et maailmas valitseb pandeemia ning Eesti riik ei hakka meie inimeste tervisele mõeldes sellist riski võtma, et kolmandatest riikidest hooajatöölisi sisse tuua, nagu on väljendanud ka minister Arvo Aller.
Ministeerium tuletab meelde, et võõrtööjõudu puudutavad piirangud kehtivad ka pärast eriolukorra lõppemist – piirangute püsimajäämise eesmärk on mõistagi vähendada võimalusi viiruse levikuks Eestis.
Lahendusi otsitakse ja mõned on ka olemas, kuid kindlasti ei ole nende hulgas odava võõrtööjõu massiline maaletoomine. Jääb mulje, et koroona on mõnel põllumehel juba meelest läinud.
„Selleks, et vähendada võimalusi Eestis uue viiruselaine tekkeks, oleme pidanud mõistlikuks jätta väljatöötatud välismaise tööjõu liikumist puudutavad piirangud kehtima. Piirangute leevendamine või karmistamine sõltub tegelikust olukorrast ja teadlaste hinnangust nakkuse leviku olukorrale,” rõhutab siseminister Mart Helme, kelle sõnul on kõige olulisem toetada Eesti elanikke.
„Meil on Eestis hulgaliselt töötuid ning see arv suureneb lähiajal ilmselt veelgi. Riigi kohustus on praegusel keerulisel ajal olla toeks Eesti elanikele ja luua neile võimalused vabadele töökohtadele asumiseks. Väited sellest, et Eesti töötajaskond ei ole piisavalt kvalifitseeritud, ei vasta tõele. Eestis on hästi välja arenenud kutseõppesüsteem ning valitsus soodustab igati ka töötajate ümberõpet, et aidata inimestel tööturu vajadustega paremini kohaneda,” lisas ta.
Ja veel. Kogu probleem algas üleilmsest taudist ja riikide poolt kehtestatud karantiinides, mida pole kohe kindlasti välja mõelnud ei EKRE ega Eesti valitsus.
Ida-Euroopa abitööjõust, olgu lähteriik, milline iganes, tunnevad puudust kõik Põhjala riigid ja Suurbritannia. Soomlased tõid mõne asja eest erandkorras riiki ühe lennukitäie Ukraina “kogenud põllutöölisi” nagu vahendajad neile väitsid. Kohale jõudes selgus, et seltskonnal puuduvad maatöö kogemused sootuks.
Kuuldavasti on ukrainlasi isegi Estonia koori laulma toodud, justkui meil endil lauljaid vähe välja õpetatakse. Või polegi enam eestlane ei maa- ega laulurahvas…