Inflatsioon ja hinnatõus löövad rekordeid ning eurotsooni keskmine inflatsioon oktoobris tõusis juba 10,7 protsendini. Samas on vahe 19 eurotsooni riigi inflatsiooni vahel väga suur, kirjutab Die Welt. Eesti juhib edetabelit 22,4 protsendiga, Saksamaal on inflatsioon 11,6, Prantsusmaal kõige madalam, 7%. Esimese ja viimase riigi vahe selles tabelis on ligi 15 protsendipunkti.
Nii suured vahed inflatsioonis võivad kujuneda eurotsooni jaoks tõsiseks probleemiks. Ja seda mitte ainult põhjusel, et Euroopa Keskpank (EKP) peab ajama nii erineva inflatsiooniga liikmesriikides ühtset rahapoliitikat (mis on ilmselgelt võimatu), vaid ka põhjusel, et erinevate inflatsioonimäärade tõttu suureneb lõhe liikmesriikide konkurentsivõimes – mõnedes riikides, nagu Eesti, tõusevad kaupade ja teenuste hinnad palju rohkem kui teistes.
Hüperinflatsiooniga euroala riikidel ei ole võimalust kompenseerida hinnatõusu ja parandada konkurentsivõimet oma valuuta devalveerimisega ja rahvusvahelises konkurentsis ootab kõrge inflatsioonimääraga riike ees mahajäämus. See tähendab, et euroalal on tekkimas ohtlik majandusdünaamika. Võib juhtuda, et EKP-l ei jää muud üle, kui hoida euroala koos võlakirjaostude või muude instrumentidega.
Saksamaa on mures oma 11,6 protsendise inflatsioonimäära pärast, mis on üle euroala keskmise. Suurematest majandustest on inflatsioon kõrgem vaid Itaalias ja Hollandis. Seevastu Prantsusmaa või Hispaania inflatsioonimäär on tunduvalt madalam ega ole veel jõudnud kahekohalise arvuni.
Erinevad inflatsioonimäärad on suuresti tingitud liikmesriikide erinevast majanduspoliitikast. Mitmete riikide valitsused püüavad toetada majapidamisi ja ettevõtteid abipakettide ja toetustega, samas on riike, kus seda ei tehta. Prantsusmaa ja Hispaania pakuvad oma majapidamistele ja ettevõtetele hinnatõusuga toimetulekuks rohkem abi kui näiteks Balti riigid. Ka Saksamaal ei ole elektri- ja gaasihindade tõusu pidurdamiseks suurt midagi tehtud, kui välja arvata lühiajalised ning ühekordsed toetused.
Erinevad inflatsioonimäärad ei ole aga tingitud mitte ainult erinevatest energiatoetustest, vaid ka teistest hinnamuutustest. Näiteks on Saksamaal toiduainete hinnad tõusnud viimase poole aasta jooksul enam kui 20 protsenti, Eestis on aga osade toiduainete hinnad tõusnud enam kui poole võrra.
Saksamaa jaoks on kahekohaline inflatsioonimäär sotsiaalselt plahvatusohtlik. Sakslased on harjunud madala inflatsiooniga, viimase 30 aasta jooksul on sealne inflatsioonimäär olnud keskmiselt vaid 1,8 protsenti aastas. Kahekohalise inflatsioonimääraga kahaneb aga raha väärtus ootamatult ja viisil, mida enamik sakslastest pole iial kogenud ning ostujõu püsiv langus seab tõsiselt ohtu Saksamaa eduka majandusmudeli.
Allikas: Die Welt