Uued Uudised

HALE ROHEKÄKK: sitikatööstus kukkus kokku

(FILES) In this file photo taken on February 8, 2018 an employee checks worms before they are being turned into protein powder at the "Ynsect" experimental insect farm in Dole, eastern France, a facility that produces premium proteins natural ingredients for aquaculture and pet nutrition. - Insect flour is a source of protein for livestock animals, in particular fish, this production is increasingly growing and for a good reason: the supply is struggling to meet the huge market demand. (Photo by SEBASTIEN BOZON / AFP)

Kliimakultuse sektantide ja maailmapäästmise valust vaevatute viimane lootus – sitikasöömise hiigelprojekt kukkus kokku. Inimestele toiduks mõeldud sitikasoga tootjad on väljapääsmatus kriisis. Satikaparunid lähevad üksteise järel pankrotti.

Umbes 25% kahekümnest suurimast putukakasvatuse idufirmast on viimastel aastatel pankrotti läinud või likvideeritud. Kõige suurem kaotus vagadele hullukestele on selle hämara sektori lipulaeva, Prantsuse ettevõte Ÿnsect häving. Putukate pilastamiseks koguti 600 miljonit dollarit, seal hulgas riigi toetus ja Iron Mani näitleja Robert Downey Jr. ennastsalgav investeering. Detsembris oli edulugu läbi ja eelmise aasta lõpus kuulutati välja pankrot.

Suurematest sitikagurmaanidest on läinud sama teed Agronutris (Prantsusmaa), Enorm (Taani), Inseco jt. Kokku on suletud firmad neelanud peaaegu poole kogu sektorisse investeeritud rahast, ligikaudu 2 miljardit dollarit.

Loomade söödaks tükeldatav sõdurikärbse äri visiseb vaikselt edasi, aga helget tulevikku ei paista kusagilt. Massilise pankrottide laine taga on optimistlikud ja ilmselgelt laest võetud prognoosid. Eelmisel 2025 õnnestus lihtsameelsetele pähe määrida  ~1,3–1,8 miljardit dollari eest kõikvõimalikke satikaid.  Prognoos oli aga 2032–2035 aastateks  5–13 miljardit dollarit, kuidagi ei venita välja.

 

Miks luuluäri nii raskelt läheb?
Keegi ei taha putukaid süüa – tarbijatel läheb ainuüksi sitikate söömise mõttest süda pahaks, hoolimata kõigist „supertoidu“ ja „planeeti päästame“ kampaaniatest. Kõrged tootmiskulud – eriti Euroopa energiahinnad panid luuluärile kabelimatsu, suurte ladude kütmine ja putukate söötmine on palju kallim kui arvestati.

Nüüd on maailmapäästmise vastu pöördunud ka äraandlikud moraalifilosoofid, kes arutlevad selle üle, et putukatel võib olla teadvus ja neil on ikka valus ka, mis teeb tööstusliku kasvatuse nõrganärviliste isikute jaoks eetiliselt kahtlaseks. Ühe lehma tapmine veel, sellest saab tuhandeid võileibu, samas kui klaasi prussakapiima valmistamiseks tuleb korraldada õõvastav massimõrv.

Alternatiivvalgu kriis on üleüldine – taimne liha, laboriliha ja putukad kannatavad kõik sama probleemi all: tarbija ei osta, sest tarbija ei taha. Vastik ta on, ei saa salata. Ei taheta osta ka elektriautosid. Uuskommunistidest maailmapäästjatel on peavalu enam kui küllalt.

Üksikute putuktoiduliste maailmapäästjate lohutuseks olgu öeldud, et Aasias on asjal jumet. Tai, Vietnam ja Hiina on traditsiooniline putukate söömise piirkonnad ning seal turg isegi kasvab.

“Putukad päästavad maailma” naeruväärne narratiiv on kokku varisenud, putukad tegid vaeseks nii mõnegi sinisilmse investori, kellel õudusunenägudest ei saa nüüd kuidagi välja “Tähelaeva sõdalaste” lahingustseene, kus hiiglaslikud ja halastamatud sitikad kuud kui ründavad ja lammutavad.

 

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 25.03.2026

Exit mobile version