„Paljastan nüüd hästi pisikese saladuse. Mul on nii suur… nii suur plaan Eesti jaoks!“ Kuvatõmmis
Nimi ei riku meest, kuid viimaste sündmuste valguses hakkab tunduma, et eesnimi Lauri oleks eesti poliitikas nagu mingi diagnoos: koolide luhtunud ehitaja, venelaste läbipeksmisest päästja, eestlastest terroristide terminaator ehk peasotsist siseminister Lauri Läänemets on praegu ise tagaotsitav, sest teda ei suuda füüsiliselt üles leida isegi tema koalitsioonikaaslased. Provokatsioonierakonna esimees Lauri Hussar aga esineb aina segasemate jõuliste avaldustega, kusjuures tema ampluaa kõigub suures diapasoonis ühistranspordist Kremli agentideni.
Läänemetsale (poliitilist) diagnoosi panna ei saa enne, kui ta lõpuks tabatakse, Hussari häda aga sai defineeritud Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi poolt:
„Lauri Hussari hüsteeriline ja intellektuaalselt piiratud vene-kaardi tagumine EKRE ja Objektiivi aadressil näitab, kuidas selle pika plaaniga tegelikult lood on. E200 ainsaks plaaniks näib olevat konservatiivide laimamine ja valitsusvastutusest tõrjumine.
Lühidalt öeldes, tegu on liberalistlik-sotsialistliku ühispartei ühe osakonnaga, mida on hämaras võimatu eristada teistest – reformist ja sotsialistidest.
Erakonna “pikast plaanist” andis eriti kõnekalt aimu Lauri Hussari paari päeva tagune artikkel, milles taotakse vene-kaarti vastu lauda sellise intellektuaalselt nürida innuga, et peale sedalaadi šedöövri kirjapanekut soovitaksin hr Hussaril pöörduda arsti või apteekri poole. Käe luumõra korral aga suisa EMO-sse.
Hussar räägib, kuidas EKRE on edastanud Ukraina tühistamise sõnumit, milleks kvalifitseerub Hussari hinnangul väide, et Ukraina abistamise piir on Eesti jaoks kätte jõudnud.
Ma ei hakka peast kinni hoidma või nägusid tegema. Palun lihtsalt kõikidel vaatajatel mõelda, millist intellektuaalset tömpi hüsteeriat ühe erakonna esimees võib levitada: liigitada täiesti ametlikul Ukraina abistamise statistikal baseeruvat väidet, mille kohaselt on Eesti Ukraina abistamise absoluutsete tippriikide seas ning piir hakkab vastu tulema, Ukraina tühistamiseks, nõuab lihtsalt erakordselt tömpi pliiatsit…
Loomulikult ei jäta Hussar mainimata Varro nime. “Varro Vooglaiu poliitretoorika tipp saabus aga aasta tagasi, mil ta väljendas seisukohta, et ei ole vahet, mis värvi trikoloor Pika Hermani tornis lehvib.”
Varro pole kunagi midagi sellist väitnud. Lugege veelkord üle, mida Varrol on nende süüdistuste kohta öelda. Lugege kaks korda, kui esimesest korrast ei piisa…
“EKREl on veel palju teha – Ukraina pole veel päriselt tühistatud, Eesti pole Euroopa Liidust välja astunud, Pika Hermanni tornis lehvib ikka veel sinimustvalge,” lõpetab Hussar.
Ehk teiste sõnadega: EKRE programmi peamised punktid on Hussari hinnangul teiste seas Ukraina tühistamine ja sinimustvalge asendamine Pika Hermanni tornis vene lipuga.
Tuleme nüüd kõige lihtsama tõdemuse juurde. Kõik teavad, et see on vale – Hussar ise, Eesti Päevaleht, kes selle jutu avaldab, Eesti 200 juhtfiguurid ja kõik teised EKRE poliitilised oponendid. Teades, et see on vale, öeldakse vale välja, levitatakse seda ja korrutatakse oma jutupunkte tuima järjekindlusega.
Selline ongi Star Treki dressidesse riietunud pikk plaan Eestile – lihtsalt üks suur vale,“ tõdeb Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.
Muide, neljapäevasel Tallinna linnavolikogu istungil kordasid samu valesid härra Vooglaidi ja EKRE kohta ka reformierakonna fraktsiooni liikmed, arutades Tallinna aumärkide andmise korda. Et näiteks Vooglaid (kel polnud toimuvast õrna aimugi) ei tohiks aumärki saada. Mitte et ta oleks seda taotlenud või keegi oleks sellist ettepanekut teinud, aga oravad ei saa muidu ennast esinemiseks mobiliseerida. See on nagu kokaiinitriip eesti rahva uue rahvuskangelase Avandi jaoks, kes muidu näidelda ei saanud. Arutelu lõppes sellega, et eriti mürgiselt esinenud Jürgen Ligi kohta avalikult tõdeti, et tema kui istungi ajal kaamera ees oma genitaale kogu Eesti nähes pesnud isik ka ei peaks aumärki saama. Pärast seda saal veel pikemat aega surus alla naerupahvakaid ja rõkatusi…
Ehk kahesajatajad ja oravad ajavad täpselt üht ja sama juttu. Nad ei saa ilma Vooglaidit ja EKRE-t mainimata pelmeenegi kugistatud. Eesti 200 on ilmselgelt „vaese mehe reformierakond“, nagu mõni Putini jobust teisik, igasugustest teiste poliitiliste jõudude heidikutest ja avalikest klounidest kokkuklopsitud surrogaaterakond, mil pole peale agressiivse häma mitte midagi konkreetset pakkuda ja mille plaan on selge: ületada valimiskünnis ja klammerduda seal Kaja Kallase erakonna külge, nagu imikilplane haige vasarhai kõhu külge.
Uusim Eesti-dvesti esimehe ELP-is avaldatud oopus „Tasuta ühistransport on läbikukkunud ja me uppume selle tõttu autodesse“ kannab aga juba progresseeruva ajupuudulikkuse märke.
Esiteks võiks Hussar siiski mainida, et „meie“ uppume ka tema auto sisse, ja siis põhjendada, miks teised inimesed peaksid sõitma bussiga, ja tema ise kalli sõiduautoga. Kas meil on selles mõttes olemas mingid alamklassid või?
Teiseks „on Eesti 200 lahendus taristu- ja transpordivõrgustik, mis võimaldab ka metsatalus elavatel lastel kooli minna ning eakal inimesel apteeki ravimite järele sõita. Nõudepõhine transport tähendab, et maapiirkondades elavad inimesed tellivad endale transpordi, kui nad seda vajavad. See on osa ühistranspordi teenusest, mille tulemusel lüheneb sõidule kuluv aeg ja väheneb raiskamine tühjalt sõitvatele liinidele.“
(Ei-ma-ei-või-Lauri-miks-sa-peksad-segast-a-a-a-a-a!!!)
Kas partei esimees mõtles ka näiteks aerotaksosid ja muid koptereid? Ma ei oska öelda, palju on Eestis praegu metsa-, põllu- ja muid talusid. Mäletatavasti oli umbes 15 aastat tagasi Eestis üksnes põllumajandusliku tootmisega tegelenud talusid kõvasti üle 20 tuhande. Pluss lihtsalt talumajakesed, metsaonnikesed jne. Kujutagem nüüd ette, et selleks, et rõõmustada ja mitte “uputada” Hussarit, loobuvad kõik ühtäkki autodest ja hakkavad tellima transporti „nõudepõhiselt“, ehk vähemalt kaks korda päevas per kärss, nagu väljendus „Sipelga 14“ Laar.
Kui tellitud transpordivahend tõesti sõidab inimesele järgi tollele sobival ajal ja pärast toob kliendile sobival ajal tagasi, sõidab ta kokku neli korda, sealhulgas kaks korda tühjana, mida Hussar tahtis vältida. Kui muidugi leitakse raha selliseks transpordivahendite üüratuks koguseks, bensiiniks, remondiks ja terve autojuhtide armee palkamiseks. Ja mida ütleb selle peale endine roheline Zuzu?
Kas Eesti 200 juht arvab, et suur osa maapiirkondade elanikke peaks tellima endale iga päev Repinski taksot?
Kas tark härra Hussar nendesse autodesse siis ei uppugi?
Ja üleüldse: Eesti 200 kuulsusetu tee algas just ühistranspordist, õigemini selle peatusest. Kus keerati Eestile selline käru, et kogu Venemaa rõkkas ja kogu sõbralik Euroliit näitas näpuga. Sellega provokatsioonierakonna ühistranspordi kompetents piirdubki.
Isiklikult Laurist on kahju, sest ta oli hea eestimeelne raadiosaatejuht ja sai eetriski koos käidud ka äreval 2007. aastal.
Paljukannatanud Postimehe toimetajana ajas ta teiste jaoks märkamata loodava Eesti 200 asju, ja siis kui mull lõhkes, koorus sellest välja uusparteilane.
Nüüd läks mull taaskasutusse ja Lauri on kogunisti erakonna juht, Kremli agentide paljastaja ja ühistranspordi asjatundja. Kui ta sattub Riigikokku ja temast saab minister, siis puhutakse täis juba kolmas Lauri nimeline mull. Kui aga lõhkeb ka see kolmas, oleme me kõik tema ümber parajas p.sas.
Isegi suuremas, kui praegu.
Ivan Makarov
