2016. aasta läheb ajalukku aastana, mil maailm hakkas viimaks ometi veidi mõistusele tulema. Eriti ilmne oli see USAs, kus inimesed tegid julge ja suurepärase otsuse valida presidendiks Donald Trumpi.
Mõnede inimeste jaoks ei olnud Trump ehk just ilmne valik, isegi paljude end konservatiivideks nimetavate inimeste jaoks. Kuid külastanud hiljuti Washington D.C.-d ja kohtunud Trumpi üleminekumeeskonna liikmete ning mõnede oluliste nn parempoolsete vandenõuteoreetikutega (Vast Right-Wing Conspiracy), olen veelgi enam veendunud, et Trumpist saab hea president. Olen veendunud, et ta saab hakkama meie aja kõige ohtlikuma sigadusega – ülimalt korrumpeerunud, ülepaisutatud, kalli, misantroopse, salakavala, inetu, valeliku ja võikalt destruktiivse keskkonnatööstusega – roheliste lobitööga, millele Suurbritannia endine keskkonnaminister andis nimeks The Green Blob (eesti keeles: roheline plekk).
Loomulikult eksisteerib hulgaliselt veel teisi geopoliitilisi ohte nagu näiteks ISIS, Iraan, murenev Euroopa Liit, muskleid pingutav Venemaa ja üha ülbemaks muutuv Hiina. Kuid ükski neist ei mõjuta ühe lihtsa inimese igapäevaelu, tema majanduslikku ja sotsiaalset heaolu ning tema laste tulevikku nii palju, kui seda teeb Green Blob. Sest Green Blob on ajanud oma kombitsad igale poole: meie laste koolidesse (kus neile korraldatakse tõsist keskkonnaalast ajupesu); meie ülikoolidesse; meie peavoolumeediasse (kus korratakse kriitikavabalt tõestamata väiteid eelseisvast ökokatastroofist); meie ettevõtlusesse, kus kulutatakse miljoneid keskkonnanõuete täitmiseks ja siis veel miljoneid, et maksta kinni peaaegu täiesti mõttetu, valitsuste poolt subsideeritud alternatiivenergia; meie valitsustesse; meie majandusse ja meie keskkonda, mida on laastanud just needsamad asjad, mis, nagu meile on räägitud, peaksid justkui loodust säästma. Näiteks nagu nahkhiiri ja linde sandistavad ja tapvad tuulikud või siis metsad, mis on võetud maha selleks, et toota biokütust Suurbritannia Drax’i jõujaama jaoks. Või haruldaste muldmetallide kaevandamine Hiinas (õudust tekitavates tingimustes), et ehitada tuuleturbiine, jne.
Sellel hullumeelsusel on lastud toimuda, suuresti kontrollimatult, üle nelja aastakümne. Selle arvelt rikastub üks korrumpeerunud seltskond, tekitades samas kannatusi miljonitele. Maailma majandusele läheb nn dekarboniseerimine maksma vähemalt 1,5 triljonit dollarit aastas. Tegemist on kuludega, mille ainsaks eesmärgiks on võimaldada hädakraaksujatel end sooja tule paistel rahulolevalt soojendada. Ning ühelgi mõjukal poliitikul mitte kusagil maailmas ei ole olnud selle probleemiga tegelemiseks kas julgust või sisemist veendumust.
Kuni Donald Trumpi presidendiks saamiseni, sest nüüd mängureeglid muutuvad. Maailm vajas seda hädasti, et hoida ära kontrolli alt väljuda ähvardav katastroof. Kui USA presidendivalimised oleks võitnud Hillary Clinton, oleks Green Blob võinud võtta juba sellised mõõtmed, et seda oleks olnud võimatu peatada. Kui võitnud oleks mõni parteisisene vabariiklaste kandidaat, ei oleks samuti kuigi palju muutunud.
Kõik konservatiivid, kellega ma Washingtonis kohtusin, kordasid: „See on meie võimalus. Me ei osanud seda oodata. Kuid nüüd on see käes ja me peame tegema kõik, et seda võimalus mitte raisku lasta.“
Allikas: Breitbart.com (tõlkinud Triin van Doorslaer)
James Delingpole on konservatiiv, kliimaskeptik, ajakirjanik ja kirjanik, mitmete poliitiliste ja keskkonnateemaliste kirjutiste autor. 2012. aastal ilmus tema kliimapettust paljastav raamat „Watermelons: How Environmentalists are Killing the Planet, Destroying the Economy and Stealing your Children’s Future“, mis on ilmunud ka eesti keeles („Kliimapettus. Miks roheline liikumine on nagu arbuus – pealt roheline, seest punane“).
FOTO: AFP/Scanpix