Reformierakonna ühe juhttegelase Jürgen Ligi jutte Kaja Kallase kaitseks on juba küllalt lahatud, konservatiivne ühiskonnateadlane Peeter Espak aga juhib tähelepanu Ligi kummaliselt Kremli soosivatele ütlustele.
Jutt käib Jürgen Ligi sõnadest: “Praalida, et Eesti piirid kinni, see ei toimi. Ja majanduslangusele… Kinnisilmi Eesti firmasid kustutada ei maksa, tuleb ikkagi vaadata, et kes tegeleb tõesti Kremli toitmisega, kes lihtsalt tahab ellu jääda rasketel aegadel.”
“See on sõnastus Eesti päris Kremli poliitikale,” kommenteerib Peeter Espak, lisades “…iga viimasest kui Eesti patrioodist on varsti tehtud “Kremli käsilane” ja igast Kremliga äri ajavast seltsimehest või täiesti arulagedast aparatšikust vabadusvõitlejast kangelane.”
“Pool aastat enne sõja algust väitis Ligi, et me ei peaks oma kaitsekulutusi suurendama, sest Venemaa hoopiski vähendab. Kas praegune arutelukäik võiks tuleneda samasugustest soovidest – et Eesti ei teeks õiget asja, vaid annaks justnimelt Venemaale järele? Et meil oleks pigem Venemaale soodsaid tegusid ja otsuseid tegevad jõud võimalikult domineerivad? Ehk kelle huvidest lähtuvalt ikkagi meie ühe ringkonna poliitikud käitusid ja käituvad?” küsib konservatiivne poliitk.
Jürgen Ligi esines tollal ETV Esimeses Stuudios ja saates korduvalt esitatud väidete mahakirjutus kõlab nii: „…et kui siin käib häda hädaldamine, et riigikaitset justkui kärbitakse, siis Venemaa vähendab reaalselt oma kaitsekulusid“ ja „Minu arust on küüniline see vaade, et kui me kogu aeg oleme arvestanud, SKP riigikaitsekulusid ja kõik arvestavad selle järgi ja Venemaa reaalselt kõrval kärbib, absoluutsummasid vaatamata oma oma laienemisele, eksole“.
“Kas Eesti rahvas ikka seda pani tähele, et vist esimest korda meie ajaloos õigustati Eesti valitsuse käitumist sellega, et Venemaa teeb ka samamoodi! Nimelt Ligi kohaselt Eesti kaitsekulutuste langetamine olla justkui põhjendatud sellega, et ka Venemaa langetas oma kaitsekulutusi ja meie peaksime järgima Kremli eeskuju. Kuhu jäävad aga nüüd süüdistused Kremli ja Putini ideoloogiale sümpatiseerimises? Oleks selliseid väiteid esitanud ükskõik milline olulisel positsioonil Isamaa, EKRE või ka Keskerakonna poliitik olgu eelmise või praeguse valitsuse ajal – meil korraldataks juba hädapressikonverentse Kadriorus, lehed oleks hommikust õhtuni täis süüdistusi kremlimeelsuses ning juhtkirjades tehtaks järeldusi, et meie riiklik julgeolek on ohus,” nendib Peeter Espak.
“Meie praegusi poliitilisi arenguid jälgides jääb üle ainult oodata ja välja nuputada, milliseid teiste riikide poolt soovitatud ja soovitud otsuseid hakatakse meil rakendama juba lähitulevikus. Hakkame ehk vihakõne seadust ka põhjendama sellega, et aga „Putin ju ka piirab oma kodanike sõnavabadust! Kas te siis pole näinud, kuidas liiga palju rääkivaid inimesi mürgitatakse ja kuidas nad salapärastel asjaoludel akendest välja kukuvad? Meie peame ka ju nii tegema ja trendiga kaasa minema!“ Venemaal võltsitakse näiteks ka valimisi. Kas pole siis kohane meil ka natuke proovida? Tegelikult ei ole toimuv aga naljakas ning paneb muret tundma ükskõik millise meile üliolulise poliitilise otsuse sõltumatuse ja Eesti riigi huvide eest seismise ja olemise põhimõtte,” lõpetab ta.
Allikas: sotsiaalmeedia