Uued Uudised

Kas Ahmed I. Ahmed ja tema lõputu pasarahe jõuavad Kumla vanglast Tartusse?

TINE, June 28, 2025 A Sudanese refugee rests in front of a makeshift tent on the outskirts of the city after entering the eastern Chadian city of Tine from North Darfur, Sudan, on June 26, 2025. According to the United Nations, one in three Sudanese have been displaced. Of those, 3.8 million have crossed into neighboring countries, primarily Egypt, Chad, Ethiopia, Eritrea, and South Sudan.. Sudan has been locked in a brutal war between the Sudanese Armed Forces and the paramilitary Rapid Support Forces since April 2023. The conflict has killed tens of thousands and forced millions to flee their homes. (Credit Image: © Wang Guansen/Xinhua via ZUMA Press)

Rootsi Kuningriigis on tõusnud meediakangelaseks eriti vägivaldne Eritrea päritolu 27-aastane Ahmed Ibrahim Ahmed, kelle on esitatud 196 erinevat süüdistust. Tegemist on nutika ja ettevõtlikku noorhärraga, kes tungib vangivalvuritele igal võimalusel kallale ning kes on leiutanud täiesti originaalse meetodi, kuidas valvureid nii paksu kui vedela väljaheitega loopida.

Paljunäinud ja veelgi rohkemaga leppima sunnitud rootslased olid veidi üllatunud, kui Ahmed sai Lääne-Rootsi apellatsioonikohtult loa jääda Rootsi, hoolimata korduvatest vägivaldsetest tegudest ja mitmetest süüdimõistmistest. Vähe sellest, apellatsioonikohus tühistas isegi varasema madalama astme kohtu väljasaatmismääruse.

27-aastane Ahmed Ibrahim Ahmed on saanud kuus vanglakaristust ja on rünnanud metoodiliselt vanglatöötajate uriini ja väljaheidetega, nii kirjutab Rootsi väljaanne Samnytt. Apellatsioonikohus otsustas, et need ei ole „eriti rasked kuriteod“ ega ole aluseks väljasaatmisele.

Ahmed Ibrahim Ahmed saabus Rootsi 2018. aasta detsembris Etioopia põgenikelaagrist, olles 20-aastane. Ta väitis, et on pöördunud islamist kristlusse ja otsib kaitset hirmsa kättemaksu eest ning asus elama Värmlandi. Edasi te juba teate:

2019. aasta augustis teatati, et Ahmed ründas sugulast, väidetavalt usulise vaidluse tõttu islami ja kristluse üle, kaitstes Nelipühikirikut. 2020. aasta märtsis ründas ta sama inimest uuesti, ilmselt kättemaksuks politseile tehtud kaebuse eest, ja kolmandal korral sama aasta juunis. Sai kaks ja pool aastat, vabanes ennetähtaegselt.

2022. aasta aprillis sai ta kuuekuulise vanglakaristuse rünnaku, ebaseaduslike ähvarduste, ametniku vastase vägivalla, ametniku vastase vägivalla katse ja vägivaldse vastupanu eest.

2023. aasta juunis mõisteti mehikesele kolm kuud vangi nelja ametniku vastase vägivalla katse eest.

2024. aasta veebruaris sai ta üheaastase vanglakaristuse noaseaduse rikkumise, ametniku vastase vägivalla ja raskendatud ametniku vastase vägivalla katse eest.

2025. aasta veebruaris mõisteti talle neli kuud vangi kahe ahistamisjuhtumi, vägivaldse vastupanu ja ametniku vastase vägivalla katse eest.

Käesoleva aasta märtsiks olid erinevad asutused dokumenteerinud temaga seotud 196 erinevat süüdistust, sealhulgas ametnike vastane vägivald või ähvardused, sobimatu käitumine, varakahjustus ning vägivald või ähvardused kaaskinnipeetavate vastu.

Eelmise aasta detsembris vabastati Ahmed Ibrahim Ahmed tingimisi viiendast vanglakaristusest. Kuid vaid mõni kuu hiljem, 2025. aasta märtsis, toimus järjekordne “kultuurilise rikastamise akt”. Pärast naabrite tervitamist oma Munkforsi kortermaja trepikojas ähvardas ta neid noaga, lubades nad tappa.

Kui politsei saabus, ründas ta neid suure kiviga, juhtum tõi kaasa süüdistused ja veel ühe vanglakaristuse, seekord ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse, raskete ebaseaduslike ähvarduste, ametniku ründamise, ametniku vastase vägivalla katse, ametniku ähvardamise, ametniku vastase vägivalla ja vägivaldse vastupanu eest. Lisaks otsustas Värmlandi ringkonnakohus, et Ahmed Ibrahim Ahmed tuleks eluks ajaks Eritreasse deporteerida.

Kuid kõrgem kohus leidis, et tema teod, sealhulgas ahistamine ning uriini ja väljaheidete loopimine vanglatöötajate pihta, politsei ründamine kiviga või naabrite ähvardamine noaga, ei ole „eriti rasked“. Seetõttu teatas kohus: „Ahmed Ibrahim Ahmed on seega pagulane, kes vajab Rootsis varjupaika.“

Huumorivaldkonda kuulub samuti Ahmedi kohustus maksta kahjutasu rünnatud naabritele ja vanglatöötajatele. Õhus on kahtlus, et just sellised “mitte eriti vägivaldsed” ahmedid saadetakse peagi Tartu vangla poole teele, et tagada tartlaste turvalisus ja anda igale võimalikule agressorile vääriline vastulöök nii paksu kui vedelaga.

 

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 09.07.2025

Exit mobile version