Viimasel ajal näeb üha sagedamini seda, kuidas EKRE-st kirjutatavatel lugudel on intrigeerivad ja tavaliselt ka valetavad peakirjad, mis on osa rahvuskonservatiivide vastasest infosõjast.
On ju teada, et suurem osa lugejatest lähtub tähelepanu köitvast pealkirjast, seepärast panevad ajakirjanikud loole alustuseks pealkirja, mis sageli ei vasta allpool oleva teksti sisule või paisutab konflikti üle. Näiteks: “Kas härra Tamm osutubki korruptandiks?” Edasine tekst lükkab ehk väite ümber – ei, ei osutu, aga lugeja kujundab arvamuse pealkirjast, kusjuures ka ajakirjanik pole otseselt eksinud – ta tegi selle küsivas vormis.
Uuringute järgi on teada, et paljud kommentaatorid tõttavadki juba pealkirja järel oma arvamust kujundama, sageli ka kommentaariks kirjutama, ega loegi artiklit. Üks infosõja võte on veel see, et valeliku pealkirja järel tuleb tasuline tekst, mida igaüks enam lugeda ei saa ja ta ei saa ka teada, et allpool lükati pealkirja sõnum sisuliselt ümber.
Viimastel päevadel kasutatakse peavoolumeedias pealkirju sõnaühenditega: “EKRE sisekonflikt…”, “EKRE skandaal” ja nii edasi – aga EKRE-s pole ei skandaale ega konflikte, vähemalt mitte selliseid, mis erakonna ühtsuse küsimärgi alla seaksid. Kõik need ülespaisutatud mullid põhinevad tavalistel tühistel erimeelsustel, mida lahendatakse igas kogukonnas sujuvalt ja kokkulepetega. Aga rahvuskonservatiivide puhul tahetakse iga hinna eest üles puhuda mingid väidetavad, tegelikult olematud konfliktid, et näidata erakonda lõhestatuna.
ERR ja Õhtuleht levitavad uudist: “Raimond Kaljulaid: EKRE valijaid ei saa ühiskonnast välja arvata”, mis on samuti omajagu õel ja küsimärgiga juba tõstatamise tooni poolest. Kuidas üldse saaks demokraatlikus riigis viiendiku inimeste toetust omavat parlamendierakonda ja selle toetajaid ühiskonnast välja arvata? Hallo, Kaljulaid ja peavoolumeedia – me elame siiski demokraatlikul maal, kus seaduste järgi peaks valitsema arvamuste paljusus! Aga juba see väljend pealkirjas näitab, et Eestis on demokraatia ohus ja osa ühiskonna liikmete väljatõukamise üle tundub diskussioon juba käivat!
Ja mõistagi sai peavoolumeedia taas õhutust Postimehe intervjuust EKRE poliitiku Kadri Vilbaga, kus reporter Vilja Kiisler käis taas välja natsismikaardi. Ajakirjanik pole oma vihkamises ja kallutatuses veel aru saanud, et natsismis süüdistamine on normaalses mõistuslikus ühiskonnas ammugi löödud kaart – seda mitte selle ideoloogia tõttu, vaid seepärast, et kui keegi hakkab kedagi natsiks nimetama, annab ta märku, et tal lõppesid muud argumendid otsa. Kiisler proovis natsikaarti ja sai oma soovitud kõmu kätte.
Kartellierakondade ja peavoolumeedia meeletu viha rahvuskonservatiivide vastu muutub iga päevaga aina brutaalsemaks, hirm selle ees, et üks aus ja otsekohene erakond võtab neilt võimu üle ja viib ellu oma lubadused, matab neil hinge, ja seetõttu muutuvad ka nende alatused aina räigemaks.