Uued Uudised

Kas sünnipäev või aastapäev?

Marko Pulman

Kindlasti tõlgendamise küsimus. Aga endale küll ei meenu, et sünnipäevale jõudes oleks keegi kutsujale soovinud: „Kallis, sünnipäevalaps, ilusat aastapäeva!“ Kuid kõrvu on jäänud raadiost kuuldu ja leheveergudelt loetu – mälestame aastapäeval. Siinjuures jätaks sõnade õige tähenduse-tõlgendamise ja kasutamise korra keeleteadlastele. Ja lõppkokkuvõtteks võib ju nii kui ka naa, eks õnnitleja ise otsustab.

Aga nüüd peost, mis tavapäraselt on üks väga pidulik ja meeleolukas sündmus, kus soovitakse õnne ja jagatakse rõõmukõike head-paremat koos. Sündmus, kus kostab naeru, tralli, lõbutsetakse täiel rinnal, kõigil suunurgad ülespoole, sära silmades, rahulolu hinges.

Ühesõnaga, kõik on õnnelikud. Kindlasti on ka juhtumeid, kus sünnipäevalaps on solvunud, jalgutrampiv ja vihane, et talle õnne soovitakse sellepärast, et ta aasta vanemaks sai ja veel naeratus näol, aga pigem on see erand.

Külalised on alles saabunud, vaadatakse, et kõik on kohal ja valmis ning pidu võib alata. Keegi teeb otsa lahti, peab peokõne või ütleb toosti ja lähe antud. Aga imelik kui juba siis on keegi peopaigas silma vaikselt kinni lasknud. Võib ju aru saada, et igapäevane meeletu rabamine ja raske töö on su peaaegu ära tapnud, aga sellisel juhul oleks võinud ju koju puhkama jääda. Aga vaat ei saa, sest see pidu on eriline ja on võimalus, et tulevikus enam ei kutsuta ka.

Pidu võtab aga hoogu juurde, keegi on luuletuse kirjutanud või deklameerib kellegi teise loodut, seejärel võtab peo üle bänd või plaadimasin, tänapäeva moodsal ajal, tehisintellekt. Huvitav, aga miks on lisandunud veel suur hulk peolisi, kes on otsustanud tähtpäeva unenägudes veeta.

laualt. Edasi saab head-paremat nosima minna. Bänd on välja vahetunud, diskor uued paadid saanud, AI lahkunud. Aga mõni vist mõtleb ikka, kuradima kahju, et magades tantsida ei saa.

Kui peokõnedes räägitakse, et ajad on väga rasked -keerulised, oleme sõjas või siis kohe

oleme, majandus langeb kolinal, töökohti jääb järjest vähemaks, ei ole ühtekuuluvust, ühed on head, aga teised pahad või kas on mõtet korraldada pidu, mis meenutab matust. Kontserdikorraldaja sõnul pidi kontsert olema just niisugune nagu elu meie ümber-habras, õrn, nukker, vahel ka valus. Aga, mis sellest vanast rahvatarkusest, et katku ajal pidu ei peeta. Meil ju uued ajad, moodsad kombed.

 

Urmas Milvek

Exit mobile version