Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna arupärimisele samasooliste abielude kandmisest registrisse vastas Riigikogus 20. märtsil justiitsminister Urmas Reinsalu.
EKRE fraktsiooni juht Martin Helme juhtis tähelepanu asjaolule, et Eestis on jõustunud avalikkuse eest varjatud kohtuprotsessi tulemusena otsus, mille tagajärjel on esmakordselt kantud rahvastikuregistrisse abieluna samast soost isikute liit. „Protsessi vedas homoaktivist Reimo Mets, mistõttu pole kahtlust, et tegemist oli poliitilise aktsiooniga riigi käitumise muutmiseks rahva tahtest ja parlamendi otsustest mööda minnes. Eesti õigussüsteemis aktsepteeritud, et abieluna võib õiguslikult käsitleda ka samast soost isikute liitu. Otsus on vastuolus Eestis kehtiva perekonnaseadusega ning rahvusvahelise eraõiguse seadusega. Tallinna Ringkonnakohus rikkus Eesti seadusi ning asus ise seaduslooja rolli.“
Reinsalu arvates oli asja õiguslik aluseks tegelikult Tallinna Ringkonnakohtu tõlgendus sellest, kuidas rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 7 toodud avaliku korra punkti sisustada. „Ringkonnakohus võttis aluseks, tugines oma tõlgenduses olulise argumendina sellele, et kuna seadusandja on vastu võtnud kooseluseaduse, siis tegelikult see tähendab ka avaliku korra mõiste muutumist Eesti õigusruumis.“
Martin Helme arvates aga kooseluseadus Eestis ei kehti, kuna sellel puuduvad rakendusaktid. Ka teine EKRE saadik Henn Põlluaas leidis, et tegutsetakse ikka sellise seaduse järgi mis on jõustunud. „Kui meil on ametis kohtunikud, kes sellist asja ei tea või võtavad aluseks mittejõustunud seadused, siis on tegemist täiesti totaalse ja häbiväärse ebakompetentsusega. Seda enam, et lisaks on tegu ka seadusandja rolli enda kätte võtmine selles juhtumis. Mida teha taoliste ebakompetentsete, meelevaldsete kohtunikega? Milline võimalus on ministril või prokuratuuril või riigil toimetada selliste inimestega?“
Reinsalu möönis, et see kõik pole tõepoolest juriidilisest seisukohast kõige parem lahendus asjadele, kuid tema austab kohtute tegevust ja otsuste sisulisse poolde ei sekku.
Martin Helme arvas seepeale, et justiitsminister on lubamatult pehme ja see on ohuks Eesti õigusruumile ning õiglusele. Helme arvates peaksid kohtunikud Virgo Saarmets, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe asja eest siiski vastutama. „Mina ei taha, et meil oleks kohtunikud, kes mitte ei sisusta õigust, vaid loovad õigust – kes sellega, et nad ründavad põhiseaduses ettenähtud võimude lahususe printsiipi, õõnestavad Eesti riigi korda, ründavad avaliku arvamusega selgelt vastuolus olevaid väärtushinnanguid. Mina ei taha selliseid kohtunikke.“
EKRE fraktsioon jõudis seisukohale, et kui minister ei taha öelda, kuidas oleks võimalik distsiplineerida seadust vabalt tõlgendavaid kohtunikke, on vastavad mehhanismid siiski olemas: „Kui tuleb välja, et need ei tööta, siis tuleb siin Riigikogus teha teistsugused reeglid. Rahvuskonservatiivide programmis on selgelt kirjas, et kohtunikud ei tohi olla ametis eluaegsed, vaid peaksid olema valitavad. Vähemalt peaksid valitavad olema ringkonna- ja riigikohtu kohtunikud, sest ei saa olla lihtsalt niimoodi, et tullakse kokku ja tehakse Eesti seadused ümber. See on demokraatia ründamine ja tuleb lõpetada, “ ütles Martin Helme.
UU