Eesti poliitikud, sealhulgas peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna ja president Alar Karis, armastavad võtta sõjakaid poose, kui käsil on poliitiliste plusspunktide teenimine – kui aga läheb reaalseks suhtlemiseks Venemaaga, siis pole sõjakusest jälgegi alles ning suheldakse nii, nagu tegu polekski verise agressorriigiga.
BNS vahendab: “Välisministeerium kutsus esmaspäeval välja Venemaa saatkonna esindaja, et anda üle diplomaatiline noot, millega Eesti pool teeb Venemaale ettepaneku ühisteks faarvaatri mõõtmisteks Narva jõel.
Eesti on diplomaatiliste nootide kaudu nõudnud Venemaalt selgitusi 25 poi eemaldamise kohta 23. mai öösel. Venemaa on oma vastuses väitnud, et Eesti oli paigutanud kõnealused poid Venemaa vetesse, kuid Eesti selle väitega ei nõustu. Venemaa pole esitanud materjale selle kohta, millise nendepoolse tõlgenduse alusel olid poid väidetavalt Venemaa territooriumil.
Eesti konstateerib oma noodis, et riikidel näivad olevat erinevad arusaamised faarvaatri kulgemise kohta, mis on ka Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone aluseks. Kuna looduslike tingimuste tõttu võivad aastakümnete jooksul voolavates veekogudes olud muutuda, tegi Eesti ettepaneku see ühiselt üle mõõta. Viimati mõõdeti Narva jõe põhja ligi 20 aastat tagasi.
Kindlasti ei nõustu Eesti sellise erimeelsuste lahendamise viisiga, kus rahumeelse dialoogi asemel eemaldatakse poid öö varjus. Eesti on diplomaatilises suhtluses kutsunud Venemaad üles lahendama võimalikke erimeelsusi poide paigutamise täpse asukoha üle tasakaalukalt. Ühine faarvaatri mõõtmine oleks võimalus erimeelsused lahendada.”
Siin on mängus kaks asja – esiteks teatud koostöö taastamine Venemaaga, mis ei lähe kuidagi kokku sõjakusega rahvusvahelistel foorumitel, ja sanktsioonipoliitikaga, ning talitsetud toon koos argliku käitumisega hetkel, mil venelased poisid kokku korjasid ja piirivalve toimuvat distantsilt filmis.
Poliitikat, kus Venemaa “põlvili surutakse”, ei paista kuskilt.
Uued Uudised