“Boris Johnson on suurriikide juhtidest ainus, kes ütleb teravalt ja otse välja, kes on Putin ning kehtestas ka karmimad sanktsioonid Euroopa riikidest.
Selle kõrval on üpris masendav kuulata valdava osa teiste suurriikide tagasihoidlikkust ja igasugust hoidumist liigsest “ähvardamisest” – kartuses, et äkki Putin ründab veel rohkem. Loomulikult ta ründabki – täpselt samamoodi, nagu ta tabas ära, et lääne reaktsioon Ukraina ründamisele saab olema pigem tagasihoidlik.
Edasine rünnak mingi hetk pärast praeguse konflikti vaibumist on nagunii ette teada, sest Putin on ammugi ära tabanud valitseva “mentaliteedi” olemuse ja ka “arguse”. Sealjuures novembris importis USA Venemaalt 17 855 000 barrelit naftat. Mais 2021 oli see kogus 26 miljonit barrelit. Uuemat infot hetkel avalikult pole leida.
Lihtsalt mõtteliseks harjutuseks – kui tõenäoline oli Vene juhtkonna kartus päris meetmeteks, kui nad samal ajal müüvad NATO juhtriigile USAle ise ligi 300 miljonit barrelit naftat aastas? Seda oludes, kus alles mõni aeg tagasi oli USA ise energiasõltumatu.
Või kui tõenäoliselt kardab Putin või tema lähikond sanktsioone nende oma isiku vastu – seda oludes, kus rahasid võivad nad vabalt edasi liigutada eri skeemide järgi kõikjal maailmas ikka ning vana kagebiit tõenäoliselt ei oma vähimatki hirmu mingite sanktsioonide vastu tema isikule, sest selline elu ongi kogu aeg olnud tema normaalsuseks.
Ehk siis – tegelikult aitaks vist just hetkel otsene sõjaline ähvardamine – sh tuumarünnakuni välja; rääkimata ohust Kalingingradile. Kas aga kellelgi hetkel on läänes päriselt julgust? 1930ndatel polnud kellelegi, äkki nüüd siiski keegi võtab aru pähe.”
Peeter Espak, ühiskonnategelane ja poliitikavaatleja
Allikas: sotsiaalmeedia