Meedias ilmuvad üha uued artiklid, milles mõistetakse hukka laste kohta käivate andmete avaldamine ajakirjanduses, kuid arvestades eelnevat Reformierakonna ringkaitset oma poliitikule, võib eeldada, et mitte lapsi ei taheta kaitsta, vaid Marko Mihkelsoni.
Sellele viitab nii see, et laste kaitsmine tuli asjaosalistele meelde alles siis, kui Marko Mihkelson juba suures hädas oli, mitte aga ennetavalt. Teiseks aga pole laste kaitsmine kunagi jutuks tulnud, kui löögi all on mõni poliitik, kes pole peavoolule “oma”.
Õiguskantsler Ülle Madise ärkab talle omaselt hilja: ta kirjutab alles nüüd, et Marko Mihkelsoniga seotud fotoskandaali käsitlustega nii meedias kui ka sotsiaalmeedias on tekitatud asjasse puutuvatele lastele korvamatut kahju. Madise sõnul tuleb laste huve kahjustavad materjalid kustutada.
Kustutamine tähendab seda, et tõendusmaterjal hävitatakse, et asja hiljem uuesti üles võtta ei saaks. Pole tõendeid, pole kuritegu.
Kuku raadio peatoimetaja Madis Kimmel ütles, et võttis kunagise ajakirjaniku ja praeguse Isamaa poliitiku Kalle Muuli väljaütlemiste tõttu teadmata ajaks programmist välja poliitikasaate “Muuli ja Aavik”, sest Muuli luges 28. oktoobril eetris olnud saates ette riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (RE) abikaasa lapsi puudutava kohtuvaidluse üksikasju.
Siinkohal on täiesti õigustatud küsimus, et kas Kuku raadiole ei meeldinud hoopiski mitte liiga räiged paljastused Mihkelsoni osas? Või avaldati neile survet, et nad suu kinni hoiaksid ega lubaks seda teistelegi teha? Repressioonide alla jäävad ju kuriteo paljastajad ja see on totalitaarsele ühiskonnale iseloomulik nähtus.
Variserlik on see, kui lapsi hakatakse “kaitsma” alles siis, kui nendega on juba midagi halba juhtunud, ning “kaitsmise” vilju lõikab sellega hoopis amoraalne poliitik.
Uued Uudised