ABIS-e eelnõu algne eesmärk oli uue IT-rakenduste uuendamine vanade andmebaaside asemele. Esmasele kooskõlastusringile saatsime just sellise plaani. Kui edasise töö käigus selgus, et ametnike initsiatiivil muutus eelnõu superandmebaasi loomise eelnõuks, jäi see eelmises valitsuses just meie fraktsiooni ministrite vastuseisu tõttu toppama.
Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus võttis eelnõu uuesti käsile ja saatis koos omapoolsete muudatustega riigikokku. Seega pole antud eelnõu näol sugugi tegemist meie ministrite eelnõuga, nagu koalitsioonierakondade esindajad väidavad. ABIS on algusest peale olnud projekt, mida on intensiivselt vedanud ametnikud, mitte poliitikud.
Menetluse käigus tegi meie fraktsioon eelnõusse 110 parandusettepanekut, millest arvesse võeti ainult üks. Parandusettepanekud käsitlesid eelkõige andmebaaside turvalisust, kasutajate ringi täpsustamist ja kontrolli andmete liikumise ning kasutamise üle.
Meie fraktsioonile teeb tõsist muret asjaolu, et Eestile vaenulike jõudude kätte sattumisel on ABIS-es leiduv tohutu ja praktiliselt kõiki Eesti elanikke, sealhulgas kaitseväelasi, demineerijaid ja paljude teiste spetsiifiliste ning tundlike elualade esindajate andmeid puudutav meie riigile ja nimetatud inimestele eriti tõsist ohtu sisaldav.
Meile teeb muret ka see, et sisuliselt loob eelnõu võimaluse teatud ametnikele ja eriteenistustele tungida eranditult kõigi inimeste eraellu ja saada kätte ka kõige delikaatsemad inimest puudutavad andmed, millede edasise kasutamise üle puudub nii inimese enda kui avalikkuse kontroll.
Meid ei rahulda ka olukord, kus valitsuse kärpekava alusel vähendatakse näiteks kaitse-eelarvet sisuliselt sama summa võrra, mida kavatsetakse kulutada ABIS-e rakenduse välja töötamiseks. See summa on koos eurorahaga 17,5 miljonit eurot.
Asjaolu, et superandmebaasi väljatöötamine on käivitatud ja raha on asutud kulutama enne riigikogu vastavat otsust, teeb eelnõu veelgi skandaalsemaks.
Samuti on meil tõsiseid kahtlusi, et valitsuserakonnad, eriti Keskerakond, on huvitatud eelnõu kiirest läbisurumisest, et raha jõuaks operatiivselt nendega seotud IT ettevõtjateni.
Ja lõpetuseks. ABIS ehk biomeetriline näotuvastus koos kõige muu sellega liituvaga võtab Eesti inimestelt igasuguse privaatsuse ning kujutab endast moodsa totalitarismi toomist meie kodutanumale. Olgu öeldud, et sarnast süsteemi kasutab praegu Hiina RV, et suruda maha uiguuride vastupanuliikumist. Biomeetrilisi andmeid kasutati Hong Kongis demokraatia-aktivistide tuvastamiseks ja represseerimiseks. Tulevikus on aga võimalik koondatud andmebaasi lisada ka kõik muu inimestesse puutuv, alates terviseandmetest ning lõpetades poeskäimise harjumustega.
ABIS on algsest piiratud otstarbega IT-rakendusest muutunud tõeliseks Suure Venna eelnõuks, millele demokraatlikus ning kodanike privaatsust ning inimõigusi austavas ühiskonnas ei ole kohta.
Mart Helme
EKRE aseesimees, endine siseminister