Riigikogu EKRE fraktsiooni saadik Mart Helme esitas 10. märtsi 2026 Riigikogu istungil terava kriitika Rail Balticu projekti aadressil, nimetades seda ennekuulmatuks raha raiskamiseks ja sisuliselt kriminaalseks tegevuseks. Helme kõne keskendus projekti pikaajalisele venimisele, miljardite eurode kulutamisele ilma nähtava tulemuseta ning poliitilisele ja ametkondlikule vastutuse puudumisele.
Helme rõhutas, et Rail Balticu ehitus kestab juba peaaegu poolteist aastakümmet, ent reaalseid raudteekilomeetreid pole valmis. Ta viitas RB Rail AS-i ligikaudu 1700 töötajale (koos alltöövõtjate ja projektiga seotud inimestega laiemalt), kes saavad palka, kuid “mitte millegi eest ei vasta” ning tulemust pole üle kümne aasta näha. “1700 inimest lähevad hommikul tööle kella üheksaks, töötavad palehigis kella viieni ja resultaati ei ole,” lausus Helme irooniliselt.
Saadik võrdles seda esimese Eesti Vabariigi ajaga: pärast 1918. aasta sakslaste lahkumist, mil riik oli lapsekingades, ehitati 1920. aastate lõpuks vähem kui kümnega üle Eesti kattev kitsarööpmeline raudteevõrgustik. “Aga millega teie hakkama olete saanud?” küsis ta retooriliselt, kritiseerides Reformierakonna “Eesti korda tegemise” narratiivi kui rahva koletut petmist.
Helme hinnangul on projektiga miljardites raha pandud magama ning iga eestlase kohta on kulutatud miljoneid. Ta lükkas ümber levinud väite, et 80% rahast tuleb Euroopa Liidult: “Euroopa Liidu raha on ka meie raha.” Isegi 20% Eesti omaosalusest on tema sõnul tohutu summa, mis on võetud inimestelt ära palkade, sotsiaalsete tagatiste ja muu infrastruktuuri arendamise arvelt.
Saadik nõudis süüdlaste vastutusele võtmist: “Kes on selle raha saanud? Kes on saanud need sajad miljonid, miljardid? Mis ta on nende rahadega teinud? Mida ta on andnud ühiskonnale vastu?” Helme nimetas olukorda kriminaalseks, kuna üle kümne aasta on kulutatud miljardeid ilma reaalse tulemuseta ning keegi pole vastutanud. Ta viitas ka oma abikaasa Helle-Moonika Helme küsimusele ministrile, kes vastas lakooniliselt “ei ole kriminaalne”, kuid Helme jäi oma seisukoha juurde.
Helme kritiseeris ka avalikku sektorit ja ajakirjandust, mis on “õueajakirjandus”, korrumpeerunud ja ideoloogiliselt aktivistlik. Ta arvas, et Riigikontroll peaks uurima kogu raha liikumist algusest peale – kes saaja, kas investeering on kasumlik jne. “Siin ei ole ju mingit raketiteadust,” märkis ta, lisades, et isegi väikefirma raamatupidaja saaks sellega hakkama, aga midagi ei tehta.
Lõpetuseks heitis Helme ette poliitilist “lapsemeelsust” – eestlaste “endeemilist haigust”, kus riigieelarvest võetud raha ei tajuta enda omadena, kuni taskust otse viit eurot ei võeta. “Meie ministrid esindavad sedasama lapsikust,” lausus ta.
Praeguse seisuga on Rail Balticu kogu projekti hinnanguline maksumus Euroopa Kontrollikoja 2026. aasta raporti järgi vähemalt 23,8–24 miljardit eurot (esialgsest 5,8 miljardist kasvanud ligi neljakordselt), millest Eesti osa ulatub lisaraha vajaduse poolest miljarditesse. Esimene etapp (ühe rööpapaariga) peaks valmima 2030. aastal, kogu projekt aga venib edasi ilma lõpliku tähtajata. EKRE on korduvalt nõudnud projekti peatamist või ümberhindamist, viidates kulude plahvatuslikule kasvule ja puudujääkidele. Arutelu jätkub Riigikogus opositsiooni terava surve all.