Mitte ainult ei ole suure pauguga lõhki läinud Eesti senine välis- ja julgeolekupoliitika, mida reformikad, Isamaa ja sotsid meile 20 aastat müünud on. Suure paugu ja eriti halva haisuga on lõhki läinud ka end ajakirjanduseks maskeerinud propagandatööstus ja nende loodud müüdid.
Niinimetatud euroopalike väärtuste lipu all esitatud müütide peamine eesmärk on olnud esiteks muidugi inimeste hirmutamine “õigesti” valima (ikka nendesamade reformikate, isamaalaste ja sotside poolt, lisaks auru välja laskmiseks loodud sünteetiliste projektiparteide nagu E200, Parempoolsed, Rohelised, Vabaerakond poolt, et protestihääl ilusti peavoolu tagasi kanaliseerida).
Teiseks tuleb emotsionaalsete manipulatsioonidega hankida vähemalt minimaalne legitiimsus ehk rahva vaikiv poolehoid tegevustele, mis on ratsionaalsel vaatlusel rahvale selgelt kahjulik.
Samad inimesed, kes valetasid meile kaks aastat, et koroonavaktsiin on tõhus ja ohutu ning maski kandmine aitab tervisele kaasa, räägivad meile, kuidas kümneid miljardeid maksev tuulikuparkide subsideerimine toob odava energia. Samad inimesed valetavad meile süüdimatult, et kümneid miljardeid maksev Rail Baltic hakkab meid kiiresti ja soodsalt Berliini viima. Samad inimesed rääkisid, et maksud ei tõuse ja pensioneid ei maksustata.
Needsamad inimesed, kes on valetanud kõige muu kohta, on meile kolm aastat rääkinud müüte ka Ukraina sõja kohta. Kui sa esitasid mõne küsimuse, mis narratiivi ei toeta, olid Kremli käsilane. Kui sa kritiseerisid mõnda sammu (massilist immigratsiooni ja venestamist, sanktsioonide ajal pereäri ajamist Venemaaga, relvade ära andmist ja enda relvitustamist), siis olid ikka Kremli jutupunktide esitaja.
Kõik terve mõistusega inimesed said aru, et see on propaganda, mille eesmärk on luua tabu võimul oleva kliki kritiseerimise vastu, aga enamik ei julgenud sellegipoolest tabu vastu minna. Kes läksid, said omal nahal tunda nõiajahti.
Kogu see mütoloogia ja propaganda on nüüd kokku varisenud. Need, kes on kogu aeg rääkinud, et Ukraina sõda on suurem Ida-Lääne sõda ja nii Euroopa kui USA on seal algusest saadik juhtivat rolli mänginud, on kogu aeg õigust rääkinud.
See ei muuda asjaolu, et Ukraina on sõjas kannataja ja ohver, see ei muuda asjaolu, et Venemaa on agressor ja käitunud võikalt, aga see muudab arusaadavaks, miks on nii, nagu on ja see muudab põhimõtteliselt arusaama sellest, kuidas peaks liikuma rahu saavutamisel.
Propaganda ei kannata aga tõde. Ta ei kannata konkureerivaid narratiive. Iga hinna eest tuleb edasi taguda loosungeid, mida on kolm aastat taotud Ukraina kohta ja ligi kolmkümmend aastat EL-i ja NATO kohta. Neist loosungitest taganemine paljastaks, et aastaid ja aastakümneid on oma rahvale valetatud, esitatud võltslugusid, tegeletud inimeste manipuleerimisega võimu ja raha nimel. Seda ei saa lubada. See tooks kaasa kogu senise kliki legitiimsuse kokku varisemise.
Nii jõuamegi välja absurdsete ja hüsteeriliselt koomiliste grimassideni, kus Ukraina sõja üks osapool ehk USA valitsus tunnistab ausalt, et tegu on olnud USA varisõjaga Venemaaga (laiemalt siis USA ja tema liitlaste varisõjaga Venemaa ja tema liitlastega Ukraina pinnal ja ukrainlaste verega) ning Postimees kuulutab selle silmagi pilgutamata USA vastaspoole ehk Venemaa narratiiviks.
Postimees muidugi teab USA valitsusest paremini, kuidas USA sõjaga seotud on. Ja Postimees ei lase end kuidagi kõigutada ka selles, et tema enda propagandalood on omavahel lootusetus ja skisofreenilises vastuolus.
Ühest küljest karjutakse punase näoga, et kui USA võtab Ukrainalt ära rahalise, sõjalise ja luurealase toe, kukub Ukraina kokku. Hmmm, kas see ei tähendagi mitte, et Ukraina on saanud sõdida viimased kolm aastat ainult tänu sellele, et ta on suurte lääneriikide proksi ehk varivõitleja? Aga ärme selle peale mõtle, liigume edasi, vaadake mujale, näe! Putin! Putini käsilased!
Teisest küljest raiutakse tuima järjekindlusega kohe järgmises loos, et mingit proksit, mingit varisõda pole, pole kunagi olnud ja kõik kes seda väidavad, on putinistid. Ehk siis… PM enda osad lood – need, mis kritiseerivad USA abi lõppu – on Putini jutupunktide esitamine?… või teie saite aru?
Ärge hakake vastama, oma peaga mõtlemine ei ole soovitatav, lähebki lappama. Kuulake eksperte parem! Postimehel on neid jalaga segada, saksad-tarod-kalamused ütlevad, kuidas on. Ja kui ütlevad ühel päeval ühte ja teisel päeval risti vastupidist, siis ärge laske end segadusse ajada, Kreml seda tahabki! Lihtsalt uskuge! Uskuge isegi siis, kui samal päeval räägitakse skisofreenilist ja naeruväärset iba. Te ei taha ju olla Kremli käsilased!?
See on kõik muidugi hale ja piinlik ja häbiväärne. Kindlasti ei ole see ajakirjandus. Aga see on ka ohtlik. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on aastaid ja aastakümneid toetunud müütidele ja enesepettusele. Meil on selles osas olnud (kartelli)parteideülene konsensus, ainult Kremli käsilased saavad esitada kriitikat EL-i kohta või kahelda, kas NATO ikka tuleb meile appi või äkki on vaja plaan B-d?
Kiiresti ja karmilt ümberkujunevas julgeolekuolukorras tuleb viivitamatult ja vältimatult tegutsema asuda reaalsusest ja ratsionaalsusest lähtuvalt, mitte edasi panna emotsioonide ja soovmõtlemise najal. Nagu näeme, on tsahknad-mihkelsonid-kallased-michalid otsustanud silmad-kõrvad kõvasti kinni pigistada ja karjuvad ikka edasi oma loosungeid, mis meie kõigi silme all purunenud on. Neist ei ole meie riigi ja rahva julgeoleku tagamisel mitte mingit kasu, pigem ikka teevad suurt kahju. Nad on meie rahvuslikule ja riiklikule eksistentsile ohtlikud!
Ainus, kes omab korralikku kontakti reaalsusega ning kõva selgroogu Eesti huvide eest seismiseks, on EKRE. Oleme seda tõestanud, näidates, et me ei lase liberaalsete tabude kehtestamisega enda mõtlemisvõimet ja väljaütlemisi halvata.”
Martin Helme, EKRE esimees