Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe Martin Helme sõnul ütles USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump valimiskampaania käigus välja selle, mida ka teised NATO liitlased mõtlevad, kuid otse välja ei ütle – et allianss ei pruugi sõja puhul Balti riikidele appi tulla.
“See, mida Trump ütles, on see, mida kõik NATO-s mõtlevad ja teavad, aga mida keegi valjult välja ei ütle – et leping on ilus poliitiline deklaratsioon, mis ei pruugi sugugi tööle hakata, eriti siis, kui me ise lillegi ei liiguta,” ütles Helme.
Trump ütles kolmapäeval ajalehes The New York Times avaldatud kommentaarides, et ta otsustab presidendiks saades Balti riikide kaitsmise Venemaa agressiooni vastu lähtudes sellest, kas need riigid “on täitnud kohustused meie ees”. Trumpi sõnul ei pruugi Ühendriigid tulla kaitsma teatud NATO liikmesriike, kui Venemaa peaks neid ründama.
“Trump ütleb selle välja, sest tal on valimiskampaania pooleli, aga samamoodi mõeldakse Saksamaal, Prantsusmaa ja Inglismaal. See [Trumpi jutt] peaks olema tõsine äratuskell nendele inimestele, kes Eestis matavad end mingi võltslohutuse alla, et meil on vastastikust kaitsmist sätestav artikkel viis. Aga, nagu näete, kui vahetub poliitiline kurss kuskil suures riigis, siis see artikkel viis pole väärt seda paberit, mille peale ta trükitud on. See peaks olema väga tõsine poliitika ja retoorika muutmise koht Eesti valitsusele,” sõnas Helme.
“Olukorras, kus NATO peab mõned sajad õppused aastas ja venelased peavad neid üle 10 000, arvan ma, et Trumpi jutt on hea signaal liitlastele, kes nagu arvavad, et ameeriklased peavad kõik nende eest ära tegema,” rääkis EKRE aseesimees. “Teine asi on see, et, mida EKRE on rääkinud juba ammu, et artikkel viis on tore asi, aga kas sellel ka poliitiline kate on? Ma tahaksin teada mida [kaitseminister] Hannes Hanso, [riigikogu väliskomisjoni esimees] Sven Mikser ja [peaminister] Taavi Rõivas nüüd siis ütlevad. Sest neilt me muud ju ei kuulegi, et artikkel viis ja artikkel viis. Oleme riigikogus algusest peale küsinud, et mis siis saab, kui artikkel viiel pole poliitilist katet. Mis edasi saab, kas siis ongi nii, et lina ümber ja kabeli poole?”
Helme sõnul saab Eesti tee olla vaid vähemalt esialgse tõrjevõimekuse loomine. “Vähemalt meie erakonnas pole küll mingit kahtlust selles, et meile tullakse appi alles siis, kui muud midagi üle ei jää. Ja see olukord saabub siis, kui me oleme pidanud nädalaid ise visa vastupanu,” sõnas Helme.
Ta viitas, et Trump on ka varem seda juttu rääkinud. “Ta on korduvalt öelnud, et kui teised riigid ei panusta rahaliselt, siis ei näe ta mingit põhjust, miks USA peaks teiste riikide riigikaitse enda peale võtma. Ja mina arvan, et see on täiesti õigustatud küsimus. Just meie erakond on rääkinud pikalt, et kõige olulisem on enda esmase kaitsevõime tugevaks muutmine ja riigikaitse saada nii korda, et liitlased on selle järgmine komponent. Kõikidest NATO riikidest täidavad vaid viis riiki kahe protsendi SKP panustamise nõuet, nende viie hulgas on USA ja Eesti ning Trumpi jutt on praeguses eriti ohtlikus geopoliitilises olukorras surve avaldamine teistele NATO riikidele, et nad hakkaksid ka oma sõjavägesid üles ehitama.”
Helme hinnangul oleks Trump Eesti jaoks parem presidendikandidaat kui demokraat Hillary Clinton. “Clinton ei ütle iial välja asju nii otse nagu Trump, aga see mida Trump ütleb, kehtib Clintoni puhul täpselt samamoodi. Et ameeriklased ei pruugi appi tulla, kui neile parasjagu tundub, et nende rahvuslikud huvid või rahvusvaheline positsioon kuidagi seda ei nõua.”
BNS