Meie fraktsioonil oli täna hommikul kohtumine siseminister Kristian Jaaniga, et saada paremat ülevaadet pagulaskriisist. Kõlama jäid väga murettekitavad arvud.
Eesti valitsus valmistus vastu võtma kuni 10 000 ukrainlast, selliseks hinnati meie omavalitsuste, koolivõrgu, meditsiinisüsteemi võimekust, selleks eraldati ka poolteist miljonit. Praeguseks oleme 10 000 piirist üle, tänaseks on siia jõudnud ligi 15 000 ukraina sõjapõgenikku. Iga päev saabub umbes 2000 inimest. Osad neist on avaldanud soovi edasi minna Soome või Rootsi, aga nende üle Eesti riik arvet ei pea.
Küll aga hindab siseministeerium, et Eestisse võib lähikuudel jõuda kokku kuni 100 000 ukrainlast. Jah, lugesite õigesti, sada tuhat. Kui 15 000 on sama palju kui elab inimesi Rakveres (ja juba märksa rohkem kui on inimesi Võrus, Valgas, Kuressaares või Haapsalus), siis 100 000 on Tartu linna jagu inimesi mõne kuuga Eestis juures. Nad kõik saavad automaatselt tööloa, haigekassa kindlustuse, koolikoha.
Küsimuse peale, kas valitsusel on olemas mingi arv, mille puhul ta ütleb, et meie võimekus on ammendunud ja me rohkem vastu võtta ei saa, palun minge Saksamaale, Soome, Rootsi, Hispaaniasse või mõnda teise suuremasse Lääne-Euroopa riiki, oli vastus eitav. Eesti tänasel valitsusel ei ole mingit piiri, millest alates takistada siin rahvastiku kasvu ligi kümne protsendi võrra elanikkonnast. Nagu kõigis teistes kriisides, tänane Eesti valitsus triivib lihtsalt sündmustega kaasa.
Lihtsalt taustanumbriks: tänase päeva seisuga oli Eestis 44 800 töötut, vabu töökohti 7000.
Eesti on Ukrainat ja ukrainlasi väga palju aidanud. Oleme saatnud relvi ja humanitaarabi, oleme olnud rahvusvahelisel areenil aktiivsed, oleme võtnud vastu sõjapõgenikke. Kusagil on siiski meie võimekuse piir. Nädala eest ütles valitsus, pagulaste puhul on see piir 10 000. Oleme sellest üle. Mis edasi? Kas oleme nii usinad, et aitame end ise hädasse? Lasemegi lihtsalt meil rahvastiku väljavahetamisel aset leida?
Ma tahaks kuulda, mis on valitsuse plaan. Ma tean, et reformierakondlased ei suuda varjata oma heameelt selle üle, et Eestisse on üleöö tekkinud tohutu hulk miinimumpalgaga nõustuvaid hädas olevaid inimesi, aga näha pommirahe eest põgenenud Ukraina naistes ja lastes lihtsalt lõputut hulka odavtööjõudu on esiteks ülimalt küüniline nende põgenike suhtes, teiseks tohutuid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme siin olevatele inimestele tekitav käitumine.
Ma arvan, et me peame ausalt ütlema, et meil on oma väiksusest tingitult ees piir, millest rohkem meie ei saa pagulasi vastu võtta. See number ei saa olla kindlasti mitte 100 000 või sinna ligi. Kui see number täis saab, tuleb inimesed piirilt teistesse riikidesse suunata. Kui me seda ei tee, siis on meid ees ootamas väga tõsised probleemid Eestis sees. Mitte midagi tegemine on ülimalt vastutustundetu.
Martin Helme
EKRE esimees