Hiljuti kinnitas valitsus lisaeelarve, millega eraldatakse 17 miljonit idapiiri väljaehitamiseks ja 11 miljonit Eesti.ai algatusse, samuti kaetakse hasartmänguseaduse veast tekkinud puudujääk. Endise rahandusministri, EKRE esimehe Martin Helme sõnul on lisaeelarve toomine parlamenti avalikkuse ja Riigikogu eksitamine.
Martin Helme: “Valitsuse ja rahandusminister Ligi reklaamtekst, nagu see kulusid ei suurendaks, on sulaselge vale. Seoses aktsiisitõusu edasilükkamisega (mitte ärajätmisega!) tekib sel aastal eelarvesse laekumises väike miinus, seda kaetakse osade planeeritud kulude tulevikku lükkamisega, aga NB! mitte ärajätmisega.
Avalikkust eksitatakse ka sellega, et nimetatakse osad tehtavad kulud ümber finantseerimistehinguks. Rahalises mõttes on see jätkuvalt kulu, mis tuleb katta laenuga, aga eelarve statistika mõttes ei loeta seda defitsiidiks ja see jätab mulje, justkui ei olekski riigirahanduse seis halvenenud. Aga laen tuleb millalgi tagasi ju ikka maksta!
Sisuliselt tegeletakse loomingulise raamatupidamisega, et suurendada kulutusi, üritades samas jätta muljet, et kulud ei suurene. Seda olukorras, kus Eesti on Reformierakonna juhtimisel viimase viie aasta jooksul mitmekordistanud riigi võlakoormust ning lähiaastatel võlakoormuse kasv kiireneb, mitte ei aeglustu.
Valitsuse enda prognoos ütleb, et võlg kahekordistub järgneva nelja aasta jooksul. Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks ligi 5-protsendilist defitsiiti SKP-st. Sealt edasi kõigil aastatel üle 4-protsendilist. Eelnevatel aastatel on meil olnud defitsiit üle kolme protsendi.
Me räägime igal aastal kaugelt üle miljardi suurenevast võlast. Tegemist on Eesti riigirahanduse vaatest enneolematult sügava ja enneolematult pika võlgu olemisega. Just Reformierakonna juhtimisel on Eestist saanud riik, mis nüüd juba pool kümnendit rahastab jooksvaid kulutusi tuimalt ja suurelt laenu võttes. Kusjuures täiesti vale on väita, et peamiselt läheb võlgu võetud raha riigikaitsesse. Arvud paljastavad halastamatult, et kaitsekuludesse läheb vaid väike osa ülekulust.
Vastutustundlik, riigist ja rahvast hooliv valitsus tooks parlamenti lisaeelarve, mis jõuliselt kulusid vähendab ning esitaks plaani, kuidas jõuda tasakaalus eelarve juurde, et laenamine lõpetada. Praegu näeme vastupidist ja selle hind on, et täna maksab Eesti maksumaksja laenu teenindamiseks ära kümme korda suurema suurema summa, kui võrreldes 2021 aastaga (kui Reformierakond asus “riigieelarvet korda tegema).
Me kulutame praegu riigieelarvest laenu teenindamisele rohkem raha, kui kogu kulutuuri peale ning paari aasta pärast on laenu teenindamise summa võrreldes tänasega omakorda kahekordistunud.
Reformierakond on riigirahanduses läbi kukkunud!”