EKRE esimees Martin Helme käis nädala alguses Budapestis peetud Kesk-Euroopa poliitikute, majandusinimeste ja mõttekodade esindajate tippkohtumisel, kus pidas ka kõne.
Martin Helme: “Ma olen revolutsiooni laps. Olin 15-aastane, kui Nõukogude Liit lagunes ja Eesti taasiseseisvus. Kiired muutused ühiskonnas veeresid üle Euroopa, mõnel pool nimetati seda sametrevolutsiooniks, minu kodumaal laulvaks revolutsiooniks, kuid peamine oli ikkagi sama vana tõdemus, et valitsevad klassid ei saa jätkata ja valitsetavad ei taha jätka vana korraga.
Ma vaatan Euroopat täna ja tunnen õhus sama muutust, mida kogesin 80ndate lõpus. Nii nagu nõukogude võimu hääbumise ajal, ei toimi enam miski.
Rongid ei sõida õigel ajal, lennukid ei maandu õigel ajal, teed on lagunenud, politsei saabub hilja – kui üldse saabub – ja ei aita sind kunagi, piirid on kustutatud, palgad on stagneerunud ja inflatsioon möllab, kõik on paksu, hingetu bürokraatia kihi all, mis maksab aega, raha ja võimalusi, ja mis kõige tähtsam: ühiskonna juhid ajavad kogu aeg suust välja täielikku jampsi.
Poliitikud, akadeemikud, ärijuhid, ajakirjanikud, meelelahutustähed räägivad täielikku jampsi, kuidas mitmekesisus on meie tugevus, kuidas mehed võivad menstrueerida ja sünnitada, kuidas täiesti loomulikud ja normaalsed ilmastikukõikumised tapavad meid kõiki, kui me ei hävita oma eluviisi KOHE!
Samal ajal ignoreeritakse täielikult tegelikke probleeme ja tõepoolest, kui üritad neid tõstatada, saad samasugust kohtlemist osaliseks nagu nõukogude ajal.
Proovige rääkida massiimmigratsiooni kurjusest ja teid mõistetakse vangi nagu Tommy Robinsoni. Proovige hoiatada eksperimentaalsete nn vaktsiinide ohtude eest ja teie karjäär hävitatakse. Proovige kaitsta naisi ja lapsi transliikumise tõsiselt häiritud inimeste eest ja te saate tapmisähvardusi ja kohtulikku ahistamist nagu J. K. Rowling.
Tõepoolest, meetodid sarnanevad peaaegu äravahetamiseni nõukogude ajaga. Gaslighting ei ole midagi uut, sinu maine tümitamine meedias hüsteeriliste väidete ja demagoogiaga oli nõukogude totalitaristide lemmikvahend inimeste tühistamiseks.
Kui sa olid liiga kangekaelne või rumal, et programmiga kaasa minna ja naasta istandusse, vallandati sind töölt, sind kutsuti sõjaväe reservkogunemisele, sind külastasid hilisõhtul musta riietatud mehed, kes välgutasid oma KGB töötõendeid, või sind kutsuti ülemuse juurde vestlusele, keda samad KGB poisid olid palunud, et ta sulle mõistuse pähe paneks.
Ja kui see kõik ei aidanud, siis said kriminaalsüüdistuse, milles karistus oli kõigile osapooltele ette teada. Stalinistlik ütlus „anna mulle inimene ja ma leian talle paragrahvi“ oli üldiselt mõistetud ja aktsepteeritud osa nn õigussüsteemist.
See oli vastik. See oli masendav. See oli meeleheidet tekitav. See ei saanud jätkuda, kuid vaadates, kui võimas oli partei, kui kõikvõimas oli julgeolekuaparaat, kui alandlikult kõik läksid kõigi valedega kaasa, ei paistnud, kuidas seda oleks võimalik muuta. Ometi see muutus. Väga kiiresti ja väga dramaatiliselt. See muutus paremuse poole. Sest oli inimesi, kes ei läinud kunagi kaasa. Oli inimesi, kes astusid esile, kui hirm ei hoidnud süsteemi enam püsti.
Inimesi, kes olid varem täiesti tundmatud, kuid kellest said üleöö liidrid. Ja süsteem ise oli nii rumal, nii korrumpeerunud, nii jäik, et ei suutnud muutustega kohaneda. Seda juhtisid ka mõistust halvavalt rumalad inimesed.
Ma vaatan Euroopa Komisjoni ja seda juhtivate inimeste kvaliteet on palju madalam kui kommunistliku partei keskkomitees. Ma vaatan tänapäeval Euroopa Liitu ja tundub nagu oleks tagasi NSVL-is. See on oma valitseva majandusfilosoofia poolest kahtlemata sotsialistlik.
Net zero on meie versioon viie aasta plaanist, mida tehakse idiootlike, intelligentsi solvavate loosungitega, mida põhjendatakse korrumpeerunud teadusega, mida suruvad ideoloogilise innuga kogu ühiskonnale peale isehakanud keskpärasused, kes arvavad, et nad on meist kõigist kõrgemal, ja mida surutakse läbi täieliku hoolimatusega tagajärgede suhtes, samal ajal piitsutades teisitimõtlejaid vajaduse korral tühistamiskultuuri, altkäemaksu, korruptsiooni ja kohtulikku karistamist kasutades.
Ma vaatan, kuidas Euroopa Liit on sisuliselt kuulutanud enda raison d’être’ks vasakpoolse ideoloogia, sundides liikmesriike seadustega kehtestama homoseksuaalsete suhete kaitset ja edendamist, lammutades iidseid kultuure ja rahvaid, et tõestada meie ajastu mitte midagi teadvatele hungveipingidele, et me ei ole rassistid – võimatu missioon, sest meie aja ajupestud noored ei erine pol pothist, kelle jaoks ei olnud enne aastat null midagi ja iga päev on sisuliselt aasta null, nii et kõik, mis oli enne seda, tuleb hävitada ja kustutada.
Eile olid sa vihkaja, kui sa ei osalenud innukalt traditsioonilise abielu hävitamises. Täna ei piisa sellest enam, te olete vihkaja, kui te ei võitle innukalt inimeste vastu, kes ei tunne end mugavalt, kui täiskasvanud mees surub end teismeliste tüdrukute duširuumi.
Te olete vihkaja, kui te ei rõõmusta selle vapustava saavutuse üle, et murti järjekordne klaaslagi kui Itaalia naispoksijal murti Alžeeria meespoksija poolt nina olümpiamängudel. Kui te ei soovi oma pärandit, oma kultuuri, oma perekonda, oma riiki maha teha, siis olete radikaalsete vasakpoolsete silmis alati rassist ja vihkaja.
Aga nagu me Eestis ütleme, aitab probleemi kirjeldamisest, mis on lahendus? Kuidas me neid siis lööme? Alustame põhitõdedest. Ärge ihake nende tunnustust, ärge küsige nende heakskiitu. Kui nad vihkavad teid, kui nad karjuvad teie peale, siis teete õiget asja. Filosoofilisemal tasandil meenutage, mida üks kuulsamaid poliitilisi dissidente ja Gulagi vang Aleksandr Solženitsõn ütles meile: ärge osalege nende valedes.
Mis veelgi olulisem, me peame järgima kadunud paavsti Johannes Paulus II üleskutset: “Ei mingit hirmu!” Kõige elementaarsemal tasandil on küsimus väärikuses. Aga praktiliselt, kui te nende valedega kaasa lähete kaotate võime vastu vaielda. Tegelikult saate te nende kohutava poliitika vaikivaks kaasosaliseks.
See on vana NKVD trikk, et sundida teid oma seisukohti avalikult hukka mõistma ja kuulutama, et te teate nüüd, kui hirmsasti te eksisite. See on põhjus, miks me parempoolsed ei tohi kunagi ja mitte hetkekski nõustuda vasakpoolsete nõudmistega vabandada. Ärge kunagi vabandage, kui nad seda nõuavad. Mitte kunagi!
See on mehhanism teie alavääristamiseks, kuid samuti on see mehhanism, mis paneb teid sellisesse olukorda, kus inimesed, kes loodavad, et te näitate juhtrolli, näitate teed edasi, selgitate, kus me oleme, mis toimub ja mida on vaja teha, kaotavad usu teisse.
Ebasiiras lömitamine vasakpoolse jõugu ees on mõeldud teie poolel pettumuse valmistamiseks. Kui keegi nõuab, et te peaksite vabandama, on õige vastus peaaegu alati, et tõstate panust. Kui kuulete, et vasakpoolne karjub raevust millegi pärast, mida te ütlesite, öelge seda uuesti ja öelge valjemini! Kõige tähtsam on aga võtta sihikule institutsioonid.
Me peame olema enda vastu ausad: vasakpoolsed on lõpetanud oma marsi läbi institutsioonide. Nad on täielikult vallutanud hariduse, akadeemilised ringkonnad, bürokraatia, meedia, kultuurielu.
Okei, me arvame, et see kõik on pehme võim, kellel seda vaja on, meid, parempoolseid, huvitab kõva võim. Kuid tõde on see, et vasakpoolsed on nüüdseks täielikult üle võtnud sõjaväe, politsei, luureagentuurid, kohtusüsteemi ja jah, ka suurkorporatsioonid.
Kui te mõistate, et kõik nn peavooluparteid on vaid erinevad turundustooted ühele globalistlikule ühisparteile, siis näete, kuidas partei ja kõigi institutsioonide ühtesulamine on enamikus Euroopa riikides peaaegu toimunud. Kõigist korrumpeerunud institutsioonidest on kõige ohtlikum kohtuvõim.
Me näeme õigusriigi ja sellega koos demokraatia lõppu otse meie silme all. Justiitsorganid on need, mida kasutatakse kõige populaarsemate presidendikandidaatide kõrvaldamiseks Rumeeniast Prantsusmaani ja USA-ni. Justiitsaparaati kasutatakse selleks, et panna vangi inimesed, kes keelduvad ametlikest valedest, olgu see siis abordi, sisserände, kliimapettuse või vaktsiinide kohta.
Meil on vaja korralikku plaani selle vastu võitlemiseks. Esimene asi, mida ma soovitaksin tungivalt, on keelduda sellele protsessile austusväärsuse andmisest. Me ei tohiks kunagi nõustuda mõttega, et „laske protsessil toimida“.
Ei! Protsess ise on kõver ja korrumpeerunud. Protsess ongi karistus! Me peaksime alati tegema jõupingutusi, et protsessis osalevad inimesed oleksid nii kuulsad kui võimalik. Prokurörid, kohtunikud ja politseiülemad, kes kuritarvitavad oma võimu, peaksid olema kõigile teada. Nad peavad tundma põletavat avalikkuse raevu selle räpase töö eest, mida nad teevad. Me peame avalikkust harima. Lihtne on takerduda õiguslike argumentide tehnilistesse nüanssidesse ja just seda tahab teine pool. Jätke see kõik kõrvale ja rõhutage jätkuvalt põhipunkti: kriminaalmenetluse kasutamine opositsiooni juhtide vastu ei ole demokraatlik, ei ole õigusriik, ei ole sõltumatu kohtusüsteem.
See on täpselt vastupidine. Lubades ühisparteil kasutada kohtusüsteemi poliitiliste teisitimõtlejate vastu lubame demokraatia, vabaduste ja õigusriigi põhimõtete lammutamist. Lihtsalt öeldes: kui kohtunikud võtavad enda õiguse opositsiooniliidrite vangistamiseks või oma suuremeelsuses lihtsalt nende valimistel osalemise keelamiseks, siis on nad teinud riigipöörde. See ei ole midagi vähemat kui kohtuputš.
Kui kohtud tühistavad seadusi, mille on vastu võtnud rahva mandaadiga parlament, siis on kohtud, kellel ei ole rahva mandaati, usurpeerinud võimu. Võimu omastamine on riigipööre ja demokraatlikus riigis seadusega keelatud. Kui kohtud sekkuvad täitevvõimu igapäevastesse toimingutesse, nagu nad seda praegu USAs teevad, on ka see võimu anastamine ja riigipööre. Need inimesed ei mõista õigust, nad ei kaitse seadust, nad mõistavad ebaõiglust ja hävitavad seadust. Ja koos sellega vabadusi ja õigusi. Nad on täpselt vastupidised sellele, mida nad väidavad end olevat.
Kuidas siis nendega toime tulla? Õnneks on see üks neid haruldasi juhtumeid, kus me võime öelda, et mitmekesisus on meie tugevus ja see on tegelikult tõsi. Nii USAs kui ka Euroopas annab mitmekesine poliitiline maastik ja seadused meile võimaluse vastu hakata. USAs pakuvad lahendust just osariigid. Euroopas on need liikmesriigid. Mõlemas kohas peab olema vähemalt mõni osariik või liikmesriik, kes ei lähe sellega kaasa.
Mis kaitsevad kodanike vabadusi ja võitlevad globalistide tegevuskava vastu. USAs olid need osariigid nagu Florida ja Texas, kes võitlesid Bideni administratsiooni korrumpeerunud ja hävitava poliitika vastu.
Euroopas oleme äärmiselt õnnelikud, et Ungari ja Victor Orban on vabaduse ja mõistuse saar, mis seisab Brüsseli eliidi ja selle teistes liikmesriikides olevate lakeide hullumeelse ja kurja poliitika vastu.
Ma tean, kui üksildasena te end aeg-ajalt tundsite, kuid asjad on muutumas, nüüd võite arvestada Itaalia ja Hollandiga kui liitlastega ja aasta või kahe pärast on veelgi parem.
Kui me oma mängu õigesti mängime, siis kümnendi lõpuks oleme meie, rahvuslased ja konservatiivid, vana korra täielikult välja vahetanud. Muutuste tuul on kohal. See juhtub kiiremini, kui enamik inimesi mõistab! Me peame selleks valmis olema. Me peame seda juhtima. Me peame võtma riske!
Aga hoiatus ka. Mida rohkem saab süsteemile selgeks, et nende päevad on loetud, seda julmemaks ja agressiivsemaks nad muutuvad. Seda jõhkramaks nad muutuvad.
Seda hoolimatumad nad on oma tegude tagajärgede suhtes. Nad loobivad raha nagu poleks homset päeva, sest nende vaatenurgast, kui nad ei ole võimul, polegi.
Selline meeleheitlik, üha jõhkram ja karmikäelisem käitumine kiirendab ainult süsteemi kokkuvarisemist, sest see pöörab üha enam inimesi nende vastu ja lämmatab sujuvat protsessi, millega nad on harjunud. Kuid see paneb proovile ka meie poolel olevate inimeste tugevuse ja iseloomu.
Niisiis, kui see kõik lõpuks variseb, peame õppima Raudse Eesriide langemise õppetundidest. Korruptiivsed institutsioonid tuleb täielikult ümber reformida. Institutsioonid, mida ei saa ümber korraldada ja reformida, tuleb laiali saata.
Nagu USAID Ameerikas, on enamik institutsioone parandamatud. See ei ole tegelikult konservatiivne instinkt, me loomu poolest usume institutsioonidesse, kuid me usume ka tervesse mõistusesse ja moraalipõhimõtetesse.
Me peame vallandama kõik inimesed, kes meie vabadusi jalge alla tallasid, raha ära võtma kõigilt institutsioonidelt, mis perverteerisid noori, andma kohtu alla kõik korrumpeerunud prokurörid ja kohtunikud, kes kuritarvitasid võimu.
Kui me tahame läänemaailma taas suureks muuta, ei saa me kõrvale hiilida meie ajastu Augeiuse tallide puhastamisest. Ma ootan seda kõike innuga.
Tänan teid!”