Postimees on refereerinud uuringut, mis tõdeb, et Eestis on arenenud majandusega riikides ühed kõige madalamad palgad. Täpsemalt, meie palga ostujõud on väga madal, sest hoolimata asjaolust, et meie keskmine palk on kõrgem kui Mehhikos või Portugalis, on meil samas elukallidus ka kõrgem. Teisisõnu, 10 euro eest saab Eestis vähem kui mõnes sellises riigis, kus on palgad meist väiksemad.
Me nimetame vahel seda fenomeni ka palgavaesuseks. Inimesed käivad küll tööl ja saavad palka, aga normaalselt ära elada sellega ei ole võimalik. Olukord, kus vaesus pole mitte selliste inimeste probleem, kes ei leia endas huvi ja viitsimist koolis ja siis tööl käia (ehk siis lollide ja laiskade inimeste probleem), vaid puudutab massiliselt ka ühiskonna täiesti normaalseid liikmed, kes on kõik õigesti teinud ning on valmis pingutama ja vaeva nägema, ei ole normaalne.
Kui töökad ja kohusetundlikud inimesed ei ela palgast normaalselt ära, siis on viga mitte inimestes, isegi mitte ettevõtetes, vaid majanduse struktuuris. Ja majanduse struktuuri suunatakse poliitiliste otsustega. Nii maksupoliitika, eelarve, regulatsiooni, krediidivõimaluste kui tööturupoliitika kaudu. Kõik need poliitikad alluvad poliitikute suunamisele.
Palkade puhul on kõige suurema mõjuga kahtlemata tööturupoliitika. Just siin tuleb kõige selgemalt välja, miks on Reformi- ja Keskerakonna poolt Riigikogus läbi surutav odavtööjõule uste avamine kahjulik nii Eesti inimestele kui ka meie üldisele majandusarengule.
Odavtööjõu kõige otsesem mõju meie majandusele on palgataset alla suruda. Siia tuuakse meist vaesematest ja vähem arenenud riikidest inimesi, kes on nõus tegema tööd väiksema palga eest ja kehvemates töötingimustes. Meie inimestele öeldakse, et olge nõus palga vähendamisega või minge tööturule uut otsima. See on meie inimeste vaesusesse tõukamise seadus ja ühtlasi on see Eesti ühiskonnas sügava lõhe tekitamise seadus, sest selle seadusemuudatusega tõstetakse väheste tööandjate taskusse sadu miljoneid eurosid lisatulu töötajate sissetulekute arvelt.
Meie erakonnal on täpselt vastupidine majandusplaan. Tuleb teha selliseid poliitilisi valikuid, mis suurendavad palkasid ja vähendavad sundkulusid. Vähendada elektri, gaasi, ja kütuse hinda, vähendavad kinnisvara hinda, et noored saaks oma kodu, samas suurendada töötasusid. See ei ole raketiteadus, selleks on vaja saada aru majandusest ja olla inimeste poolel, mitte partei rahastajate pilli järgi tantsida.
Martin Helme
EKRE esimees ja Riigikogu aseesimees