Riigikogu istungil esines pärast Rail Balticu teemalist arutelu kriitilise sõnavõtuga EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme. Ta nimetas projekti nuhtluseks ning süüdistas Reformierakonna valitsust selles, et Rail Baltic on muutunud deliirseks ja vastutustundetuks poliitikaks, mis neelab tohutuid summasid ilma igasuguse kasuta majandusele või inimestele.
Martin Helme meenutas, kuidas projekti alguses reklaamiti kui kiiret ühendust Berliini ooperisse. “Kitsa rööpaga kiirrongiga Berliini ooperisse. Seda juttu meile räägiti,“ meenutas ta. Algne lubadus oli kogukulu 1,4–1,6 miljardit eurot, kaks rööpmepaari ja kiirus kuni 300 km/h, mis tema sõnutsi olnuks normaalne.
Tänaseks on olukord tema sõnul absurdne: „Üksainus rööpmepaar on ja üle 140–160 kilomeetrit tunnis rong ei sõida. Ja kaugemale kui Häädemeeste ka ei sõida.“ Projekti kogukuluks hinnatakse nüüd 35 miljardit eurot, millest Eesti osa on umbes kolmandik ehk üle 10 miljardi euro. Lisaks on kavas 12 kohalikku peatust, sealhulgas Urissaare peatus Häädemeeste lähedal.
Helme tõi välja, et järgmisel aastal on Rail Balticu jaoks riigieelarvest planeeritud umbes 450 miljonit eurot aastas. See on kaks korda rohkem kui laekub automaksust. „Ilma igasuguse kasuta majandusele, inimestele, transpordile. Aga raha läheb!“ ütles ta.
EKRE esimees seostas Rail Balticu kulutused riigieelarve rekordilise defitsiidiga, mis prognoosi järgi ulatub järgmisel aastal 4,9%-ni SKP-st. “Pärast seda ei saa reformierakondlased isegi rääkida, kuidas Martin Helme koroonaajal tegi mingisuguse suurema eelarvedefitsiidi,“ märkis ta.
Helme küsis retooriliselt, kui kaua see „iba“ kestab. „Vastus tuli, et meie ehitame ikka edasi kuni 2030. aastani. Ma vastan ilusti teie eest ise: kestab senikaua, kuni ükskord Reformierakonna pätid valitsusest välja lüüakse. Siis lõpeb ära,“ lõpetas ta.
Rail Balticu projekt on jätkuvalt terava kriitika all maksumuse plahvatusliku kasvu, keskkonnamõjude ja majandusliku otstarbekuse puudumise tõttu.