EKRE esimees Martin Helme ütles Vikerraadio saates “Välistund”, et taas presidendiks kandideeriva Donald Trumpi rahuplaan näeb ette okupeeritud Ukraina alade loovutamist Venemaale ja see tagaks, et Eestisse sõda ei jõua. Kamala Harrise võidu korral saadetaks Helme sõnul eestlased koos teiste Euroopa idatiiva riikidega Venemaa vastu sõtta.
Helme sõnul on Trump sisuliselt välja öelnud, et ta sunnib ukrainlased tegema rahu Venemaaga, ähvardades Ukrainalt muidu toetus ära võtta. “Niimoodi jääks Ukrainast midagigi alles ja venelastele jääks ilmselt need alad kätte ilmselt, mis nad on ära vallutanud. See on tegelikult see Trumpi rahuplaan,” lausus Helme. “See tähendab seda, et sõda meieni ei jõua,” rõhutas Helme.
“Kui Harris võidab, kui ta võltsitakse võitma, siis on väga suur tõenäosus, et Euroopa idatiib suunatakse Ukrainale appi Venemaale survet avaldama. Ehk teisisõnu, ameeriklased soovivad sellisel juhul, et eestlased, soomlased, poolakad, rumeenlased läheksid sõtta Venemaaga, et Ukrainat aidata. Mina küll ei ole nõus, et me oleme see kulutatav materjal, kes demokraatide välispoliitilise näo päästmiseks saadetakse tulle,” rääkis Helme.
Helme rääkis, et kui Venemaa on saanud oma sõjatööstuse võimsalt käima, siis Lääs ei ole seda tänase päevani teinud. Euroopa riikide ja ka Eesti laod on tema sõnul sõjatehnikast ja laskemoonast tühjad.
“Reaalsus on see, et kui kohe rahu ei sõlmita, siis jäädakse ka teisest poolest Ukrainast ilma. Venelased on saanud endale abi Iraanist, Hiinast, Põhja-Koreast, tegelikult enda selja taha saanud pool globaalsest lõunast. Ja Lääs on ju 15 protsenti maailmast, ei ole oma sõjatööstust käivitanud ja ei ole ka poliitilist valmisolekut minna otsekonflikti NATO riikide ja Venemaa vahel,” rääkis Helme.
Kui venelased ei ole nendel tingimustel rahuga nõus, ähvardab Trump minna Ukrainale täie jõua appi.
Rääkides sellest, kes kellele pöialt hoiab, ütles Helme, et tema loodab Trumpi võitu.
“Pöialt hoian loomulikult Trumpile ja mul ei ole mingit kahtlust, et Trump võidab valimised ka kolmas kord, iseküsimus on see, kas tal õnnestub siis ametisse saada, sest Ameerika valimissüsteem on midagi hoopis teistsugust, kui meie ette kujutame,” ütles Helme.
Helme sõnul on tegelikult Trumpi eelmisest ametiajast teada, milline oli Trumpi käekiri nii välispoliitikas kui ka majanduspoliitikas. “See, et ta kirjutas hommikul kell 5 säutse, mis kogu maailma panid asja arutama, on asja üks pool. Tema poliitika oli tegelikult väga ratsionaalne ja Eesti mõistes meile kasulik,” rääkis Helme.
“Kamala Harrise puhul saab öelda samamoodi. Ta on olnud neli aastat Valges majas Joe Bideni kõrval. Ja Bideni kõrvale lükkamise järel valimiskampaanias, ta on korduvalt meediale öelnud, et ta ei muudaks midagi oma poliitikast viimase kolme ja poole aasta jooksul. Tema administratsiooni platvorm on meil tegelikult silme ees,” jätkas Helme.
Helme rääkis, et Ukraina sõda oli Bideni ja Harrise ajal halvasti läbi viidid USA sõdurite Afganistanist lahkumise järelmiks, sest maailma suurvõimud ei võtnud Ameerikat enam tõsiselt. “Selle otseseks tagajärjeks oli Ukraina sõda,” ütles Helme.
“Meil on silme eest neli aastat käpardlikku, saamatut ja sihitut välis- ja julgeolekupoliitikat demokraatide juhtimisel, mida Trump väga ägedalt on kritiseerinud just selles võtmes, et Ameerikat ei kardeta, Ameerikat ei võeta tõsiselt. Ja sa ei saagi võtta tõsiselt sõjaväge, mille põhifookus on transsooliste admiralide edutamine ja kultuurisõja viimine sõjaväe põhifookusesse,” rääkis Helme.
USA presidendivalimised toimuvad 5. novembril, tulemused hakkavad selguma 6. oktoobri hommikul. Vastamisi on vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ja demokraate esindav Kamala Harris.
Allikas: ERR