Täna avaldati Eesti kolmanda kvartali majandusnäitajad. Eesti majandus on küll võrreldes eelmise aastaga langenud, kuid langus on üks Euroopa väikseimaid.
Eriti hea meel on näha, et majandust aitab ülespoole vedada sisetarbimine, mis on muidugi ka loogiline. Kui välismaal käia ei saa, siis kulutad raha kodumaal.
Sisetarbimist aitas turgutada loomulikult ka otsus langetada aktsiise! Samuti on veelkord saanud kinnitust see, mida juba kevadel-suvel rääkisime: hädakisa ukraina tööjõu puuduse üle põllumajanduses oli puhas poliitiline huilgamine. Põllumajandus oli üks majanduskasvu vedajaid kahel viimasel kvartalil.
Ohtlik on seis töötleva tööstuse ekspordiga, siin sõltume väga palju sellest, mis mujal maailmas ja lähiriikides toimub.
Lühikokkuvõte kolmanda kvartali tulemustest on aga väga selge: valitsuse poliitika nii majanduse toetamisel kui koroonapiirangute doseerimisel on objektiivselt olnud Euroopa üks edukamaid.
Seda tuleb ikka ja jälle kõvasti välja öelda, et see ebasiiras kiun võlakoormuse kasvust ei oleks see, mis jääb kõlama. Me oleme sarnaselt teistele riikidele aktiivselt tüürinud majandust läbi väga keeruliste olude ning miinuses eelarve on seejuures oluline tööriist, mitte mingi eksitus. Kusjuures praegu pole mingil juhul õige aeg jalga kulutamise pedaalilt ära võtta, vastupidi.
Peame suutma saada majandusele sisse piisava hoo, et tekkiv majanduskasv võla maksmise ise ära lahendab kasvava tööhõive, palkade, ekspordi, SKP ja maksutulu kaudu.
Martin Helme
rahandusminister