See, kuidas Vabariigi aastapäeval tuli agressiivne vähemus ründama eestlust ja patrioote, on päris ohtlik.
Harju tänaval oli varasemast suuremal hulgal hälvikuid, kes röökisid, ropendasid, sõimasid, solvasid Eesti Vabariigi aastapäeva rõõmsalt ja rahumeelselt tähistama tulnud inimesi. Röökisid väikestele lastele, et nad on natsid. Sõimasid eakamaid rassistideks. Nõudsid EKRE keelustamist ja neile mitte meeldivate inimeste riigist välja saatmist.
Ega nad ei saa loomulikult ise aru, et nad olidki ise täpselt need, milles nad teisi süüdistasid. Vasakäärmuslased ongi meie ajastu natsid. Antifa ongi meie ajastu fašistid. Nad lehvitavad plakatit, milles nõuavad vihavaba Eestit, aga olid ise nii silmini täis vihkamist, et seda oli valus vaadata.
Nad nõuavad röökides ja vääneldes sallivust ja ise on kõige sallimatumad inimesed, keda teil õnnestub Eestis kohata. Nad hoiatavad vabaduse kadumise eest, takistades ise teistel vabalt ja rõõmsalt oma riigi sünnipäeva tähistada. Tegu oli groteskiga.
Aga pange tähele, tegu oli riiklikult õhutatud, sanktsioneeritud ja organiseeritud groteskiga. Vaid mõned päevad varem andis Kristen Michal välja sõjakuulutuse konservatiividele oma aastapäeva kõnes, kus teatas, et käes on väärtuskonfliktide aega ja nemad ehk liberaalid on valinud kokkupõrkekursi.
Meie peavoolumeedias on igapäevaselt võimalik lugeda ässituslugusid konservatiivide vastu, milles dehumaniseeritakse rahvuslikult ja tervemõistuslikult mõtlevaid inimesi. Politsei keeldub süstemaatiliselt reageerimast, kui ähvardatakse konservatiivsete poliitikute elu kallale minna, küll aga leiab aega reageerida, kui keegi ähvardab mõnda liberaalist poliitikut. Sõnum on selge: need seal ei ole riigivõimu kaitse all, vaadake ise, kui kaugele julgete minna…
Provokatiivne ja agressiivne aktsioon oli ilusti linnavalitsuses registreeritud ja politsei poolt kooskõlastatud. Pärast seekordset käitumist on minu meelest ilmne, et järgmisel aastal ei tohi neile luba anda. Me ju teame, et vasakäärmuslased liiguvad oma vägivaldsel teel edasi gradatsioonis. Alguses hüsteeritsemine, siis ähvardused, siis füüsiline vägivald nende poolt keelatuks kuulutatud arvamustega inimeste suhtes ja siis mõrvad. Nii nagu äsja tapeti Prantsusmaal Quentin Deranque või septembris Charlie Kirk. Või nagu Saksamaalt pärit antifa aktivistid peksid haamritega pähe Ungari rahvuslikult ürituselt koju läinud rahumeelseid kodanikke.
Vasakpoolsete jaoks on vägivald oma programmi kehtestamise loomulik osa. Pole põhjust arvata, et nad ei rakenda seda Eestis (jälle!), kui nende tegevusele riigivõim vaikiva heakskiidu annab.
Mu meelest on praegu väga vaja, et eelkõige end liberaalideks pidavad poliitilised arvamusliidrid mõistavad selge sõnaga hukka selle, et agressiivsed äärmuslased tulid ähvardama, ropult sõimama ja provotseerima ilma poliitiliste plakatiteta, sinimustvalgete lippude all Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama tulnud pereüritusel osalejaid.
See on poliitilise hügieeni ja sisemise rahu küsimus. Aasta pärast toimub taas tõrvikurongkäik ja samal ajal on Ra riigikogu valimised. Kui võimupoliitikud ja arvamusliidrid lasevad siis sama tüünelt vasakäärmuslastel vägivallatseda, võivad sellel olla väga tõsised tagajärjed.
Martin Helme,
EKRE esimees